Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 11:1-28

Jefta päästab Iisraeli ammonlaste käest

¹Gileadlane Jefta oli vapper sõjamees, aga hooranaise poeg; Jefta isa oli Gilead.
²Gileadile sünnitas tema naine poegi; kui selle naise pojad kasvasid suureks, siis ajasid nad Jefta ära ja ütlesid temale: „Sina ei saa pärisosa meie isakojas, sest sa oled teise naise poeg.”
³Ja Jefta põgenes oma vendade eest ning elas Toobimaal; Jefta ümber kogunesid tühised mehed ja tegid koos temaga retki.
⁴Mõne aja pärast hakkasid ammonlased Iisraeli vastu sõdima.
⁵Ja kui ammonlased sõdisid Iisraeli vastu, siis Gileadi vanemad läksid tooma Jeftat Toobimaalt.
⁶Nad ütlesid Jeftale: „Tule ja ole meile juhiks, et me saaksime sõdida ammonlaste vastu!”
⁷Aga Jefta vastas Gileadi vanemaile: „Eks te ole mind vihanud ja mind mu isakojast ära ajanud? Miks tulete minu juurde nüüd, kui teil on kitsas käes?”
⁸Ja Gileadi vanemad ütlesid Jeftale: „Me tuleme nüüd sellepärast taas sinu juurde, et sa tuleksid koos meiega ja sõdiksid ammonlaste vastu ning oleksid pealikuks meile kõigile Gileadi elanikele!”
⁹Siis Jefta ütles Gileadi vanemaile: „Kui te viite mind tagasi sõdima ammonlaste vastu ja Issand annab nad minu kätte, alles siis olen ma teie pealik.”
¹⁰Ja Gileadi vanemad vastasid Jeftale: „Issand olgu tunnistajaks meie vahel, kui me ei tee nõnda su sõna järgi!”
¹¹Siis Jefta läks koos Gileadi vanematega ning rahvas pani tema enesele pealikuks ja juhiks. Ja Jefta rääkis kõik oma sõnad Issanda ees Mispas.
¹²Siis Jefta läkitas käskjalad ammonlaste kuningale ütlema: „Mis on sinul minuga tegemist, et sa tuled mu juurde sõdima minu maa vastu?”
¹³Ja ammonlaste kuningas vastas Jefta käskjalgadele: „Sellepärast et Egiptusest tulles võttis Iisrael mu maa Arnonist kuni Jabboki ja Jordanini; anna see nüüd rahuga tagasi!”
¹⁴Ja Jefta läkitas taas käskjalad ammonlaste kuninga juurde
¹⁵ning käskis temale öelda: „Nõnda ütleb Jefta: Iisrael ei ole võtnud Moabimaad ega ammonlaste maad.
¹⁶Sest kui nad Egiptusest tulid, rändas Iisrael kõrbes kuni Kõrkjamereni ja jõudis Kaadesisse.
¹⁷Siis Iisrael läkitas käskjalad Edomi kuningale ütlema: Lase ma lähen su maast läbi! Aga Edomi kuningas ei võtnud seda kuulda. Ta läkitas käskjalad Moabi kuninga juurde, aga seegi ei nõustunud. Nii jäi Iisrael Kaadesisse.
¹⁸Siis ta rändas kõrbes ja läks ümber Edomimaa ja Moabimaa ja tuli Moabimaa idapiirile ning lõi leeri üles teisel pool Arnonit ega tulnud Moabi maa-alale, sest Arnon on Moabi piiriks.
¹⁹Seejärel läkitas Iisrael käskjalad emorlaste kuninga, Hesboni kuninga Siihoni juurde ning ütles temale: Lase meid minna oma maast läbi minu sihtkohta!
²⁰Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli, et see läheb tema maa-alast ainult läbi, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja nad lõid leeri üles Jaasasse; ja ta sõdis Iisraeli vastu.
²¹Aga Issand, Iisraeli Jumal, andis Siihoni ja kogu ta rahva Iisraeli kätte ja nad lõid neid; ja Iisrael päris kogu emorlaste maa, kes elasid seal maal.
²²Nad pärisid kogu emorlaste maa-ala Arnonist kuni Jabbokini ja kõrbest kuni Jordanini.
²³Nii on siis nüüd Issand, Iisraeli Jumal, ajanud ära emorlased oma Iisraeli rahva eest, aga sina tahad pärida seda maad!
²⁴Kas sa ei peaks pärima seda, mis su jumal Kemos annab sulle pärida? Siis meie pärime kõik selle, mis Issand, meie Jumal, meie eest tühjendab.
²⁵Kas sa oled siis nüüd tõesti parem kui Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas? Kas riidles tema Iisraeliga või sõdis nende vastu?²⁶Iisrael on elanud Hesbonis ja selle tütarlinnades, Aroeris ja selle tütarlinnades ja kõigis linnades, mis on Arnoni kallastel, kolmsada aastat. Miks te ei ole selle aja jooksul neid ära võtnud?
²⁷Mina ei ole sinu vastu pattu teinud, sina aga teed mulle paha, et sõdid mu vastu. Issand, kohtumõistja, mõistku täna õigust Iisraeli laste ja ammonlaste vahel!”
²⁸Aga ammonlaste kuningas ei kuulanud Jefta sõnu, mis see temale läkitas.

Selle kommentaari autor: Aare Kimmel

• ← Pühapäev, 5. August 2018
• Teisipäev, 7. August 2018 →