Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 9:32-43
Peetrus läheb Lüddasse ja Joppesse32Aga sündis, et Peetrus kõiki paiku läbi käies tuli ka Lüddas elavate pühade juurde.
33Seal leidis ta ühe inimese, Aineas nimi, kes oli olnud halvatuna voodis maas juba kaheksa aastat.
34Ja Peetrus ütles talle: „Aineas! Jeesus Kristus teeb su terveks. Tõuse ja sea oma ase korda!” Ja Aineas tõusis kohe.
35Ja kõik Lüdda ja Saaroni elanikud nägid teda ja pöördusid Issanda poole.
36Aga Joppes oli naisjünger nimega Tabiita, see on tõlkes Gasell. Tema elu oli täis häid tegusid ja ta jagas palju almuseid.
37Aga neil päevil juhtus, et ta jäi haigeks ja suri. Ta pesti ja pandi ülemisse tuppa.
38Et aga Lüdda on Joppe lähedal, siis jüngrid, kuuldes, et Peetrus on seal, läkitasid kaks meest tema juurde palvega: „Ära viivita meie juurde tulekuga!”
39Peetrus tõusiski ja läks nendega. Kui ta pärale jõudis, viidi ta ülemisse tuppa ja kõik lesknaised tulid tema juurde, nutsid ja näitasid särke ja kuubesid, mida Gasell nendega olles oli teinud.
40Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palvetas ning pöördus ja ütles surnukehale: „Tabiita, tõuse püsti!” Tema avas oma silmad ja tõusis Peetrust nähes istuma.
41Aga Peetrus andis talle käe ja tõstis ta püsti, hüüdis sisse pühad ja lesknaised ning seadis Tabiita elavalt nende ette.
42Aga see sai teatavaks kogu Joppes, ja paljud hakkasid uskuma Issandasse.
43Ja Peetrus jäi mitmeks päevaks Joppesse ühe nahkuri Siimona juurde.
Mida sa teed kui kriise pole? Tänasest Ap tegude peatükist tundub, et siis tuleb jätkata teenimistööd tavalises rutiinis. Kogudusele on antud rahuaeg. Peetrus alustab ringreisiga hiljuti rajatud kogudustesse. Kuid nende reiside eesmärgiks on palju enam kui vaid rutiinsete pastorikohuste täitmine. Igas kirjeldatud loos võime näha Jumala Püha Vaimu väge toimimias.
Keegi on haige, ning Jeesus tervendab selle inimese Peetruse läbi. Üks naine on surnud, ning ta äratatakse surnuist üles, palve peale. Peetruse teenimistöö usklike keskel tekitab uue evangeliseerimise laine ja selle tulemusel hakkavad kogudused kasvama. Edasi juhitakse ta Joppa linna, et ta oleks valmis oma teenimistöö järgmiseks staadiumiks, mille vallandab usklike omavaheline armastus.
Siin tutvustatakse meile esimest korda tavausklikke: nad ei ole juhid, jõukad inimesed, ka mitte petised, vaid meie ees on halavatu ning mõned head lesed. Varakirik koosnes suuresti just taolistest inimestest, nii nagu Paulus kirjutab Korintose kogudusele (1Kr 1:26-29).
Väljastpoolt tulija jaoks võivad nimetatud inimesed tunduda tähtsusetuina, või siis igal juhul mitte vaimse revolitsiooni esiridade võitlejatena, ometi toimis Jumal mehe läbi, kes ei suutnud isegi voodist tõusta, ning naise kaudu, kellele meeldis õmmelda. Just neile kahele sai osaks hämmastavate imede kogemine.
Liiga sageli on meie arusaamine “strateegilistest võimalustest” ning “strateegilistest inimestest” otseselt seotud pigem selle maailma standarditega, aga mitte Uues Testamendis kirjeldatud mudelitega. See, mis strateegile võis Peetruse teenimistöös tunduda aja - ja energia raiskamisena, kannab vilja lisaks suure hulga inimeste usku pöördumisele, ka õnnistuse näol paljude tavainimeste eludes.
Usklike üksteise teenimine armastuses ning tundlikkus, mida Peetrus osutas märgates inimeste vajadusi, peaks olema kirstliku koguduse eriliseks tunnuseks tänapäeval - samamoodi, kui see oli varakirikus.
Selle kommentaari autor: Ray Porter