Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 15:1-20

Simsoni pulm ja tema mõistatus

¹Aga mõne aja pärast, nisulõikuse ajal, tuli Simson oma naist külastama, sikutall kaasas, ja ütles: „Ma tahan minna kambrisse oma naise juurde!” Aga naise isa ei lasknud teda minna.
²Ja naise isa ütles: „Ma olen alati mõelnud, et sa teda hoopis vihkad, seepärast ma andsin tema su peiupoisile. Eks ole ta noorem õde temast ilusam? Saagu nüüd see tema asemel sulle!”
³Aga Simson vastas neile: „Seekord olen ma vilistite ees süüta, kui ma neile paha teen.”
⁴Ja Simson läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis tõrvikuid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku.
⁵Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti vilistite viljapõldudele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad kui lõikamata vilja, viinamäed ja õlipuud.
⁶Kui vilistid küsisid: „Kes seda tegi?”, siis vastati: „Simson, timnalase väimees, sellepärast et äi võttis ära ta naise ja andis tema peiupoisile.” Siis vilistid läksid ja põletasid tulega naise ja tema isa.
⁷Aga Simson ütles neile: „Kui te nõnda teete, siis ma tõesti ei puhka enne, kui olen teile tasunud!”
⁸Ja ta peksis nad puruks suures tapluses „säärtest puusadeni”. Seejärel ta läks ja elas Eetami kaljulõhes.

Simson võidab vilistid Lehhis

⁹Vilistid tulid ja lõid leeri üles Juudasse ning hulkusid Lehhis.
¹⁰Ja Juuda mehed küsisid: „Miks olete tulnud meie vastu?” Nad vastasid: „Me tulime Simsonit kinni siduma, talitama temaga, nagu tema talitas meiega.”
¹¹Siis läks Juudast kolm tuhat meest Eetami kaljulõhe juurde ja nad ütlesid Simsonile: „Kas sa ei tea, et vilistid valitsevad meie üle? Miks sa tegid meile seda?” Aga tema vastas neile: „Nagu nemad minule tegid, nõnda tegin mina neile.”
¹²Ja nad ütlesid temale: „Me tulime, et sind kinni siduda ja vilistite kätte anda.” Simson ütles neile: „Vanduge mulle, et te ise ei taha mulle kallale kippuda!”
¹³Nad ütlesid temale vastates: „Ei, me ainult seome sind ja anname nende kätte ega taha hoopiski mitte surmata.” Siis nad sidusid teda kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära.
¹⁴Kui ta jõudis Lehhisse, siis hõiskasid vilistid temale vastu; aga Issanda Vaim tuli võimsasti ta peale ja siis olid köied ta käsivartel otsekui tules kõrbevad linased lõngad ja tal sulasid köidikud kätelt.
¹⁵Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe, võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest.
¹⁶Ja Simson ütles: „Eesli lõualuuga - hunnik hunniku peale. Eesli lõualuuga ma lõin maha tuhat meest!”
¹⁷Ja kui ta nõnda oli öelnud, siis ta viskas käest lõualuu ning pani sellele paigale nimeks Raamat-Lehhi.
¹⁸Ja et tal oli väga suur janu, siis ta hüüdis Issanda poole ning ütles: „Sina andsid oma sulase käe läbi selle suure võidu; nüüd ma pean aga surema janusse ja langema ümberlõikamatute kätte!”
¹⁹Siis Jumal lõhestas Lehhis oleva õõne, sealt tuli välja vesi ja ta jõi; ta vaim tuli tagasi ja ta elustus. Seepärast pandi sellele nimeks „Hüüdja allikas”, mis on Lehhis tänapäevani.
²⁰Ja ta mõistis Iisraelile kohut vilistite ajal kakskümmend aastat.

Selle kommentaari autor: Dominic Smart

• ← Pühapäev, 9. September 2018
• Teisipäev, 11. September 2018 →