Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 19:11-21
Nägemus ratsanikust valgel hobusel11Ma nägin taeva olevat avatud, ning ennäe: valge hobune! Selle nimi, kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline ning tema mõistab kohut ja sõdib õiguses.
12Tema silmad olid nagu tuleleek ning ta peas oli palju peaehteid. Neile oli kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu kui tema ise.
13Ja tal oli üll verre kastetud kuub ning oli nimetatud tema nimi - Jumala Sõna.
14Taevased väehulgad järgnesid talle valgete hobuste seljas, üll valge puhas peenlinane.
15Ja ta suust välkus vahe mõõk, et sellega raiuda paganaid, ning tema ise hoidis neid raudsauaga kui karjane. Tema ise tallas Kõigeväelise Jumala raevuviina surutõrt.
16Ja temal oli tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi „Kuningate Kuningas ja isandate Issand”.
17Ma nägin üht inglit seisvat päikeses ning see hüüdis suure häälega kõigile keset taevast lendavaile lindudele: „Tulge, lennake kokku Jumala suurele söömaajale,
18et te saaksite süüa kuningate liha ja sõjapealike liha ja vägevate liha ning hobuste ja nende seljas istujate liha ning kõigi vabade ja orjade ning pisikeste ja suurte liha!”
19Ma nägin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende väehulki kogunevat sõda pidama temaga, kes istus valge hobuse seljas, ning tema väehulgaga.
20Ja metsaline võeti vangi ning koos temaga valeprohvet, kes tema ees oli teinud tunnustähti, millega ta eksitas neid, kes olid võtnud endale metsalise märgi ja kummardanud tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävlis.
21Teised tapeti mõõgaga, mis välkus selle suust, kes istus hobuse seljas. Ja kõigi lindude kõhud said täis nende lihast.
Veelkord muutub Johannesele antud ilmutus - ajas ja perspektiivis. Sageli püüavad inimesed moodustada lõpuaegadest kronoloogilist järjestust, kuid ei suuda. Eugene Boring kirjutas Ilmutusraamatu kohta, "Siin ei anta lõpu ajalist järjestust vaid pakutakse ekskursiooni läbi Lõpuaegade kunstigalerii". Jumala võitu esitletetakse läbi mitmesuguste piltide. Meie asi on vaadata pealispinnast sügavamale ja lahti mõtestada piltide tegelik tähendus, võttes appi oma peamise tööriista - Piibli. Mõned kujundid võivad meid hämmingusse viia, kuid apokalüptilised mõistatused suunavad meid tähelepanelikumale Sõna uurimisele.
Johannese perspektiiv muutub. Nüüd on ta asetatud maapealsele vaatekohale. Ta näeb taeva olevat avatud ja kõike vallutavat Jeesust laskumas maa peale. Kõik kirjeldused kinnitavad arusaama, et see on seesama Jeesus, keda oleme kord juba kohanud; hämmastav, "ustav ja tõeline" (s 11), pimestavates riietes, tähtedega peopesal ning suust väljumas kaheterane mõõk (Ilm 1:12-26; 2:12), "vaimumõõk ... Jumala sõna" (Ef 6:17) - see on mõõk millega Ta päästab, mõistab kohut ning hävitab. Piltlikud kujundid lahingust võivad meie jaoks olla võikad, isegi poliitiliselt ebakorrektsed, kuid ei olnud seda esimestele lugejatele. Isegi minu noor lapselaps sai suurepärselt aru, et Sõrmuste Isanda viimane verine võitlus on apokalüptiline - ere pilt sellest kuidas headus alistab kurjuse. Tänapäevased valusad, kuid jõuliselt selgesõnalised kujundid vajutavad meisse arusaamise, et Jeesuse vaimulik võit oli lõplik.
Militaarsed pildid võivad tunduda vastuolulised kui mõtleme Jeesusest kui Rahuvürstist, kuid nad ei ole vastuolus Uue Testamendi lahingu piltidega (2Kr 10:3, 4; Hb 4:12; 1Jh 5:4). See on sama võit, samas lahingus, siin ümber jutustatud apokalüptilistes piltides. Võidukas sõdalasest kuningas on surnud ja ülestõusnud Jeesus - ristilöödud mitte sissejuhatuseks mingile suuremale ja täiuslikumale võidule tuelvikus, vaid “üks kord ja alatiseks” (Rm 6:10). Tema rõivad on niisutatud, mitte tema vaenlaste, vaid tema enda verega. Ja see surm tõi võidu meile.
Selle kommentaari autor: John Harris