Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 8:21-29
Jeesus ei ole sellest maailmast21Siis ütles Jeesus neile taas: „Mina lähen ära ja te otsite mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla.”
22Nüüd ütlesid juudid: „Kas ta ehk kavatseb ennast tappa, et ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla?”
23Ja Jeesus ütles neile: „Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.
24Ma just ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et mina olen see, siis te surete oma pattudesse.”
25Nüüd nad küsisid temalt: „Kes sa siis oled?” Jeesus ütles neile: „Mis ma üldse teiega räägin?
26Mul on palju rääkida teie kohta, ka kohut mõista. Kuid tema, kes minu on saatnud, on tõene, ja mina räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud.”
27Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.
28Siis ütles Jeesus: „Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud.
29Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib.”
"Anna mulle vara kuulda oma heldust, sest ma loodan sinu peale! Anna mulle teada tee, mida pean käima, sest sinu poole ma tõstan oma hinge!" (Ps 143:8).
Igas kohtuprotsessis on otsustava tähendusega tunnistajate usaldusväärsus. Vanaaegses maailmas määratles inimese ausameelsuse ja usaldusväärsuse suuresti pigem tema päritolu. Vastandades oma taevast päritolu kui "ülalt", tema süüdistajate omaga, kes on "alt" (s 23), esitab Jeesus - nüüd käitudes kui kohtunik käimasolevas kohtuprotsessis - väljakutse Tema süüdistajate usaldusväärsusele. Nende endi poolt üles tunnistatud (s 25) teadmatus Jeesuse kui Jumala esindaja identiteedist - Messiast - kinnitab kohtuotsust: Jeesuse tunnistus endast on usaldusväärne, kuid tema süüdistajate oma ei ole. On oluline, et lugeja jätab selle fakti meelde, jätkates ülejäänud evangeeliumi narratiivi lugemist. Jeesus hoiatusel, et Tema süüdistajad surevad oma kangekaelses uskmatuses (s 21, 24), on nii füüsiline kui ka vaimne reaalne väljund. Ometi, nagu naisele, kes tabati abielurikkumiselt, visatakse ka neile päästerõngas - uskuge, et Jeesus on Jumala poolt saadetud Messias, et ilmutada inimestele Jumala sõnu ja tegusid, ja saage päästetud (s 24). Tõesti, headel uudistel ei ole piire!
Kuid Jeesus teab, et Tema süüdistajad ei usu. Nende verejanulised plaanid Tema vastu olid arvatavasti juba läaiemalt levinud (Jh 5:16-18; 7:1, 19, 25) ning nad jätkavad Tema otsimist ainult selleks, et Teda tappa (s 21). Jeesus teab ka seda, et kuigi nende plaanid õnnestuvad siis Tema Isa kasutab Tema surma selleks, et kroonida Ta igaveseks Kuningaks (s 28). Kui selle juhtumi lõplik kohtuotsus lõpuks saabub, on tunne, et see pole tegelikult see, mis näib olevat. Juba paitab rist, kui Isa viimne õigeks mõistmine Poja ja tõe tunnistamise, Tema kohta.
Selle kommentaari autor: Nigel Hopper