Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 9:13-23
Jeesus tervendab pimedalt sündinu13Nad viisid tema, endise pimeda, variseride juurde,
14sest see päev, mil Jeesus tegi muda ja avas ta silmad, oli hingamispäev.
15Ja variserid küsisid temalt nüüd omakorda, kuidas ta on saanud nägijaks. Aga tema ütles neile: „Ta pani muda mu silmadele ja ma pesin end ning näen nüüd.”
16Siis ütlesid mõned variseridest: „See inimene ei ole Jumala juurest, sest ta ei pea hingamispäeva.” Teised ütlesid: „Kuidas saab patune inimene teha niisuguseid tunnustähti?” Ja nende vahel oli lahkmeel.
17Nad ütlesid nüüd taas pimedale: „Mida sina ise tema kohta ütled, et ta on avanud sinu silmad?” Aga tema ütles: „Ta on prohvet.”
18Siis ei tahtnud juudid uskuda, et ta oli olnud pime ja saanud nägijaks, kuni nad olid kutsunud nägijakssaanu vanemad
19ning küsinud neilt: „Kas see on teie poeg, kellest te ütlete, et ta sündis pimedana? Kuidas ta siis praegu näeb?”
20Seepeale kostsid ta vanemad: „Me teame, et see on meie poeg ja et ta sündis pimedana,
21aga kuidas ta nüüd näeb, seda me ei tea ega tea me ka seda, kes ta silmad avas. Küsige tema enda käest, ta on küllalt vana ja võib ise enda kohta rääkida.”
22Ta vanemad vastasid nõnda, sest nad kartsid juute, kuna juudid olid juba kokku leppinud, et kes iganes tema Messiaks tunnistab, heidetakse kogudusest välja.
23Seepärast ta vanemad ütlesid: „Ta on küllalt vana, küsige tema enda käest.”
Pimeda mehe imeline tervendamine tekitas suure ärevuse - kõigepealt tema naabrite keskel (s 8,9), aga seejärel ka usujuhtide seas (s 13-16). Selle mõju oli niivõrd suur ning selle tähendus Jeesuse reputatsioonile sedavõrd olulise potentsiaaliga, et üks lihtne tervendamine suubus täiemõõdulisse ametlikku uurimisse.
Variserid kutsuvad mehe enda juurde, siis tema vanemad, sundides neid kõiki läbima põhjalikku ja isegi hirmutavat küsitlust. Usujuhtidel oli palju võimu. Nad võisid panna inimesi “kogudusest välja” - mis tähendas viimaste jaoks täielikku sotsiaalset ning majanduslikku isolatsiooni. See selgitab ka mehe vanemate hirmu (s 22) ning vastumeelsust toetada oma poja tunnistust. Kaasajal võiksime võrrelda seda vanemate hirmuga, kui mõni nende lastest pöörduks kusagil islami riigis ristiusku.
Tänane lugu näitab ka, kuidas usulist võimu saab kasutada väljakujunenud uskumuste ning traditsiooniga kaasnevate privileegide kaitsmiseks, kui viimaseid ohustatakse tõenditega radikaalse muutuse vajalikkusest. Ülekuulajad ei kõhkle kasutamast kõiki vahendeid, et saada ülekuulatavailt oodatud tunnistust: hingamispäeva rikkumine, mehe tegelikus sünnipärases seisundis kahtlemine, ja viimaks lihtsalt karistamisega ähvardamine. Kogu sündmustiku keskmes seisab aga mehe enda tunnistus: “Tema on prohvet” (s 17). Mehe arusaamine Jeesuse olemusest süveneb ja laieneb hiljem, aga sel hetkel kasutab ta kõiki väljendeid mida teab, et vastu panna pressingule inimeste poolt, kes tahaksid tema tunnistuse olematuks teha ning teda juhtunut salgama panna.
Jeesus ütles: ”Mina olen maailma valgus” (Jh 8:12). Pime mees on näinud seda valgust ning teab, et on ise füüsiliselt tervendatud ning vaimselt valgustatud saanud. Teda ei ole võimalik vaikima sundida, ära osta või hirmutada, sest üksõik, mida see talle ka maksma läheb, peab ta tunnistama oma elu täielikust muutumisest, ning Temast, kes selle on toonud. Kontrast on tugev: pimedale antakse nägemine, kuid need, kes arvavad end nägijad olevat, jäävad kõige sügavamasse pimedusse.
Selle kommentaari autor: David Smith