Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 11:1-16
Jeesus saab teate Laatsaruse surmast1Aga keegi mees oli haige, Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast;
2Maarja oli aga see, kes võidis Issandat salviga ja kuivatas ta jalgu oma juustega; tema vend Laatsarus oligi haige.
3Õed saatsid nüüd Jeesusele sõna: „Issand, vaata, su sõber on haige.”
4Seda kuulnud, ütles Jeesus: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et selle läbi austataks Jumala Poega.”
5Aga Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust.
6Kui ta nüüd kuulis, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.
7Pärast seda ütles ta jüngritele: „Läki jälle Juudamaale!”
8Jüngrid ütlesid talle: „Rabi, alles nüüdsama otsisid juudid võimalust sind kividega surnuks visata, ja sina lähed jälle sinna?”
9Jeesus vastas: „Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.
10Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust.”
11Nii ta rääkis ja jätkas siis: „Meie sõber Laatsarus magab, kuid ma lähen teda unest äratama.”
12Siis ütlesid jüngrid talle: „Issand, kui ta magab, siis ta saab terveks.”
13Ent Jeesus oli kõnelnud ta surmast, nemad aga arvasid, et ta kõneleb unne suikumisest.
14Nüüd siis ütles Jeesus neile täie selgusega: „Laatsarus on surnud,
15ja ma rõõmustan teie pärast, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Kuid läki tema juurde!”
16Siis ütles Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, kaasjüngritele: „Lähme meiegi, et temaga koos surra!”
"Õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine" (Ps 30:6). Ülista Jumalat perioodide eest mil oled pärast pikka ooteaega näinud palvevastuseid.
Laatsarust nimetatakse Uues Testamendis ainult selles ja järgmises peatükis. Teistes evangeeliumites teda ei esine, kuid Johannes võis oletada, et lugeja on tuttav ka Maarja salvimise loo seletusega Markuse evangeeliumis (Mk 14:1-9) ning ta annab oma aruande (12. peatükis) peale antud episoodi. On spekuleeritud, et Laatsarus oli see "jünger keda Jeesus armastas" kes nõjatus Pühal Õhtusöömaajal Jeesuse kõrvale (Jh 13:23) ja kes koos Peetrusega jõudis esimesena hauani (Jh 20:4), loogilisemana tundub siiski väide, et see on Johannes ise.
Kogu loo keskne mõistatus on Jeesuse vastus, kui ta kuulis Laatsaruse haigusest. Tema kommentaar, et "See haigus ei ole surmaks" (s 4) tundub olevat otse sõnumitoojatele mõeldud; alles hiljem (s 11-15) avaldab Ta selle oma jüngritele. Miks Jeesus viivitab? Mida ta vahepeal teeb? Kas ta kaalutleb riske mis üle Jordani minnes võivad kaasneda (Jh 10:40), kus Teda viimati ähvardati kividega surnuks visata? Peaks ta jätkama oma teenimist paigas, kus Ta tol hetkel oli, juhatades veel rohkem inimesi usule (Jh 10:40:42)? Või on Ta olukorra pärast üleni palvesse süvenenud?
Võime olla kindlad, et Jeesuse viivitust ei põhjustanud ükskõiksus. Jeesus armastas Martat, Maarjat ja Laatsarust (s 5). Sellegipoolest - mingil müstilisel põhjusel - polnud nad võimelised nägema, mida nad oleksid pidanud nägema kui Jeesus ei oleks viivitanud. Antud kirjakoha ainestik on sama millest Johannes on juba algusest peale rääkinud - valgus ja pimedus, elu ja surm, ning Jumala auhiilguse ilmutus (Jh 1:1-18). Ainult sellepärast, et nad jätkavad teekonda Jeesust usaldades, ega hooli viivitusest ja näivast kohese tegevuse puudumisest, saavad Jeesuse järgijad käia valguses ja näha täitumas Tema tõotust, et elu võidutseb surma üle - Jumala auhiiluse ilmutust Laatsaruse ülestõusmises.
Selle kommentaari autor: Ian Paul