Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Pöördepunkt

Esmaspäev, 3. Detsember 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 38:1-28

Jeremija päästetakse kaevust
1Aga Sefatja, Mattani poeg, ja Gedalja, Pashuri poeg, ja Juukal, Selemja poeg, ja Pashur, Malkija poeg, kuulsid neid sõnu, mis Jeremija rääkis kogu rahvale, öeldes:
2„Nõnda ütleb Issand: Kes jääb siia linna, see sureb mõõga läbi, nälja ja katku kätte; aga kes läheb välja kaldealaste juurde, see jääb elama, temale jääb alles ta hing ja ta võib elada.
3Nõnda ütleb Issand: See linn antakse kindlasti Paabeli kuninga sõjaväe kätte ja ta vallutab selle.”
4Siis ütlesid vürstid kuningale: „Surmatagu ometi see mees, sest ta teeb lõdvaks nende sõjameeste käed, kes siia linna on alles jäänud, ja kogu rahva käed, rääkides neile seesuguseid sõnu; sest see mees ei otsi sellele rahvale rahu, küll aga õnnetust!”
5Ja kuningas Sidkija vastas: „Vaata, ta on teie käes, kuningas ei saa ju teha midagi teie vastu!”
6Siis nad võtsid Jeremija ja viskasid ta kuningapoja Malkija kaevu, mis oli vahtkonnaõues; nad lasksid Jeremija köitega alla, aga kaevus ei olnud vett, vaid oli muda, ja Jeremija vajus mudasse.
7Kui etiooplane Ebed-Melek, hoovkondlane, kes viibis kuningakojas, kuulis, et nad olid Jeremija pannud kaevu - kuningas istus parajasti Benjamini väravas -,
8siis Ebed-Melek läks kuningakojast ja rääkis kuningaga, öeldes:
9„Mu isand kuningas! Need mehed on talitanud kurjasti kõiges, mis nad on teinud prohvet Jeremijale, et nad viskasid ta kaevu. Seal sureb ta nälga, sest linnas ei ole enam leiba.”
10Siis kuningas andis etiooplasele Ebed-Melekile käsu, öeldes: „Võta siit kolmkümmend meest enesele appi ja tõmba prohvet Jeremija kaevust üles, enne kui ta sureb!”
11Ja Ebed-Melek võttis mehed enesele appi ning läks kuningakotta, varakambri all olevasse ruumi, võttis sealt räbalaid ja kaltse ja laskis need köitega kaevu Jeremijale.
12Ja etiooplane Ebed-Melek ütles Jeremijale: „Pane nüüd need räbalad ja kaltsud enesele kaenlaaluseisse köite alla!” Ja Jeremija tegi nõnda.
13Siis nad tõmbasid Jeremija köitega üles ja võtsid ta kaevust välja; ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.
Sidkija küsib nõu Jeremijalt
14Ja kuningas Sidkija läkitas sõna ning laskis tuua prohvet Jeremija enese juurde, Issanda koja kolmanda sissekäigu juurde; ja kuningas ütles Jeremijale: „Ma tahan sinult küsida ühte asja, ära salga mulle midagi!”
15Aga Jeremija vastas Sidkijale: „Kui ma sulle midagi avaldan, kas sa siis tõesti mind ei tapa? Aga kuigi ma sulle nõu annaksin, sa ei kuulaks mind!”
16Siis kuningas Sidkija vandus Jeremijale salaja ja ütles: „Nii tõesti kui elab Issand, kes meile hinge on loonud, mina ei tapa sind ega anna sind nende meeste kätte, kes püüavad su hinge.”
17Siis Jeremija ütles Sidkijale: „Nõnda ütleb Issand, vägede Jumal, Iisraeli Jumal: Kui sa lähed vabatahtlikult välja Paabeli kuninga vürstide juurde, siis su hing jääb elama ja seda linna ei põletata tulega ning sina ja su sugu jääte elama.
18Aga kui sa ei lähe välja Paabeli kuninga vürstide juurde, siis antakse see linn kaldealaste kätte ja nad põletavad selle tulega ja sina ei pääse nende käest.”
19Siis kuningas Sidkija ütles Jeremijale: „Mina kardan neid juute, kes on põgenenud kaldealaste juurde; vahest antakse mind nende kätte ja nad teevad minuga halba nalja.”
20Aga Jeremija ütles: „Ei anta! Kuule ometi Issanda häält selles, mis mina sulle räägin, siis su käsi käib hästi ja su hing jääb elama!
21Aga kui sa tõrgud välja minemast, siis see on sõna, mille Issand mulle ilmutas:
22Vaata, kõik naised, kes on jäänud Juuda kuningakotta, viiakse välja Paabeli kuninga vürstide juurde ja nad ütlevad: „Sinu ustavad sõbrad on sind ahvatlenud ja on sinust jagu saanud: su jalad vajusid mudasse, aga nemad tõmbusid tagasi.”
23Kõik su naised ja lapsed viiakse kaldealaste juurde ja sa ei pääse nende käest, vaid Paabeli kuninga käsi tabab sind ja sinu pärast põletatakse see linn tulega.”
24Siis Sidkija ütles Jeremijale: „Keegi ärgu saagu teada neid sõnu, muidu sa sured!
25Ja kui vürstid kuulevad, et ma sinuga olen rääkinud, ja nad tulevad su juurde ning ütlevad sulle: Kõnele ometi meile, mida sa rääkisid kuningale, muidu me surmame sinu, ära meile salga, ja mida kuningas sulle rääkis,26siis ütle neile: Ma lasksin langeda kuninga ette oma alandliku palve, et ta ei saadaks mind tagasi Joonatani kotta surema.”
27Kõik vürstid tulidki Jeremija juurde ja küsisid temalt; aga ta vastas neile just nende sõnadega, nagu kuningas oli käskinud. Siis nad läksid vaikides ära ta juurest, ja asi jäi saladusse.
28Ja Jeremija jäi vahtkonnaõue kuni päevani, mil Jeruusalemm vallutati.

Kui saabub kriitiline hetk, sõltub otsus otsustaja iseloomu tugevusest. Muuda mu südant, oh Issand ja lase mul leida julgustust sinu sõnast: “"Aga mina laulan sinu vägevusest ja hõiskan hommikul sinu heldusest; sest sa oled mulle kindlaks kaitsjaks, pelgupaigaks mu kitsikuse päeval" (Ps 59:17). 

Babüloonlased tulid, nägid ja vallutasid Jeruusalemma ning jätsid Sidkijale vastutuse olla linna ülevaataja ajal, kui neid endid läheduses ei olnud. Sidkija aga oli oma plaanid, vabastada Jeruusalemm Paabeli võimu alt, rajanud egiptlastega sõlmitud ebapühale liidule - siis aga jättis vaarao ta maha (Jr 37:6-8). Nüüd olid babüloonlased tagasi, et taas võtta võim linna üle. 

Linna kõrged ametnikud on otsustanud Jermija suu igaveseks sulgeda. Nad esitavad Sidkijale Jeremija sõnu väga halvas valguses. Surm, mille nad valivad Issanda prohvetile, on groteskne –võitlus nälja ja kurnatusega ning võimalik uppumine mudaauku.

Jeremijale tuleb appi aafriklane Ebed-Melek. Tema mõjutusel otsustab Sidkija päästa mehe, kelle ta eelnevalt hukka oli mõistnud. See nõder ja kõikuv kuningas on näide sellest, mis juhtub kui inimene toetub vaid enda kontrollile ja manipulatsioonidele, selle asemel, et usaldada Jumalat.  Arvatavasti on meie kõigi elus päevi, mil kogeme, et käitume rohkem nagu Sidkija kui Jeremia. Kuid Jumal teab meie nõrkusi ja seesama Püha Vaim kes võimestas Jeremiat, on täna ka sinuga. 

Jeremija kannatused lõpevad ja kuningas pöördub nüüd omakorda salaja tema poole, et saada Jumalalt tarkust. Jeremija ettepanek on rabav. Hävitus ja surm ei pea saabuma, nagu on ennustatud – kuid Sidkija peab alistuma. Pole midagi kaotada, aga võita on kõik. See on hirmus süüdistus Sidkijale, et ta suudab mõelda ainult endast, kuigi võiks päästa inimeste elusid ja säilitada linn (s 19). Jeremija meenutab oma kogemust mudaaugus ja tõotab sama saatust Sidkijale, kuid too ei võta vastu pakutud pääsemislootust (s 22).

See on hetk, kus tuleks näidata riigimehelikku julgust, kuid Sidkijal on varuks ainult hirmunud vastus. Tema iseloomunõrkus tekitab kaaslinlastele edaspidi hirmsaid kannatusi. Sidkija argus enda ametnike ees - "kuningas ei saa ju teha midagi teie vastu” (s 5) - vastandub eredalt Jeremia julgusega kuulutada kartmatult Jumala Sõna. 

Keegi on öelnud: „Usk pole ainult see, kui usutakse hoolimata tegelikkusest, vaid kui usutakse ka tagajärgede muutmise võimalikkusesse“. 

 
Kas ka sina pead vastu võtma selliseid otsuseid? Võibolla on su elus asju, millele sul on raske kindlameelselt vastu seista? Räägi sellest kõigest ja ka oma tunnetest Jumalale. Palu, et Tema annaks sulle julguse mida sa vajad ja õigel hetkel iseloomutugevuse teha otsuseid, mis lähtuvad Jumala tööst sinu elus. Kui vaja, kutsu keegi appi endaga palvetama.

Selle kommentaari autor: APÜ