Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 40:1-16
Jeremija ja järelejäänud juudid Gedalja juures1Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt pärast seda, kui ihukaitsepealik Nebusaradan oli lasknud tal Raamast ära minna. Kui ihukaitsepealik laskis ta kohale tuua, oli ta käeraudadesse aheldatuna kõigi Jeruusalemma ja Juuda vangide seas, kes viidi Paabelisse.
2Ja ihukaitsepealik võttis Jeremija ning ütles temale: „Issand, sinu Jumal, on tõotanud selle õnnetuse sellele paigale.
3Issand on saatnud selle ja on teinud nõnda, nagu ta on rääkinud; sest te olete pattu teinud Issanda vastu ega ole kuulanud tema häält, ja nõnda on see asi teiega sündinud.
4Ja nüüd, vaata, ma vabastan su täna raudadest, mis sul on käte ümber. Kui sulle meeldib tulla koos minuga Paabelisse, siis tule ja ma kannan su eest hoolt; aga kui sulle ei meeldi tulla koos minuga Paabelisse, siis ära tule. Vaata, kogu maa on su ees lahti: kuhu pead heaks ja õigeks minna, sinna mine!”
5Ja kui ta ei olnud veel tagasi läinud, ütles Nebusaradan: „Mine tagasi Gedalja, Saafani poja Ahikami poja juurde, kelle Paabeli kuningas pani Juuda linnade valitsejaks, ja jää tema juurde rahva sekka; või mine ükskõik kuhu paika sa heaks arvad minna!” Ja ihukaitsepealik andis temale teerooga ja kingituse ning saatis ta ära.
6Ja Jeremija tuli Gedalja, Ahikami poja juurde Mispasse ning jäi tema juurde rahva sekka, kes oli jäänud maale.
7Kui kõik sõjaväepealikud, kes olid väljal olnud, kuulsid, nemad ja nende mehed, et Paabeli kuningas oli pannud Gedalja, Ahikami poja, maavalitsejaks ja et ta oli andnud tema hoole alla need mehed ja naised ja lapsed, need maa vaesema rahva hulgast, keda ei viidud vangi Paabelisse,
8siis tulid nad Gedalja juurde Mispasse: Ismael, Netanja poeg, Joohanan ja Joonatan, Kaareahi pojad, Seraja, Tanhumeti poeg, netofalase Eefai pojad ja Jaasanja, maakatlase poeg, nemad ja nende sõjamehed.
9Ja Gedalja, Saafani poja Ahikami poeg, vandus neile ja nende sõjameestele, öeldes: „Ärge kartke kaldealasi teenida; jääge maale ja teenige Paabeli kuningat, siis on teil hea põli!
10Ja mina ise, vaata, jään Mispasse, et olla kaldealaste teenistuses, kes tulevad meie juurde; aga teie koguge veini ja suvist puuvilja ja õli ning pange oma astjaisse ja elage linnades, mis te võtate oma valdusesse!”
11Ja kõik needki juudid, kes olid Moabis, ammonlaste hulgas, Edomis ja kõigis teistes maades, kuulsid, et Paabeli kuningas oli Juudasse osa alles jätnud, ja et ta oli pannud neile valitsejaks Gedalja, Saafani poja Ahikami poja.
12Siis tulid kõik juudid tagasi kõigist paigust, kuhu neid oli aetud, ja tulid Juudamaale Gedalja juurde Mispasse; ja nad kogusid väga palju veini ja suvist puuvilja.
13Aga Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud, kes olid väljal olnud, tulid Gedalja juurde Mispasse
14ja ütlesid temale: „Kas sa ka tead, et ammonlaste kuningas Baalis on läkitanud Ismaeli, Netanja poja, sind surnuks lööma?” Aga Gedalja, Ahikami poeg, ei uskunud neid.
15Siis Joohanan, Kaareahi poeg, rääkis salaja Gedaljaga Mispas, öeldes: „Lase ma lähen ja löön kellegi teadmata Ismaeli, Netanja poja maha! Miks ta peaks surnuks lööma sinu, millega kogu Juuda, kes on kogunenud sinu juurde, hajutatakse ja Juuda jääk hukkub?”
16Aga Gedalja, Ahikami poeg, vastas Joohananile, Kaareahi pojale: „Ära tee seda asja, sest sa räägid valet Ismaeli kohta!”
Tänane lugu Jeremia vabastamisest (s 1-6) erineb eilsest Jeremia loost (Jr 39:11-14). Kui aga prooviksime ühtlustada eilset lugu tänasega, oleks see mõttetu ajaraisk; pigem on siin viide sellele, et see, kes iganes Jeremia raamatu kokku pani, ei pidanud oluliseks neid lugusid omavahel sobitada. Üks lihtne selgitus võiks olla näiteks: toimetajal oli mitmeid allikaid ja ta jättis kaks jutustust omavahel puutumatuks. Tegelikult ei tohiks kellelgi olla hirmu selle ees, et Jumala Sõna oma lõplikus vormis ja sellisena nagu seda täna loeme - on meieni jõudnud läbi väga mitmete, erinevate inspireeritud kirjutajate. On ilmne, et Psalmide kogumik on hoolikalt järjestatud, ning (Jumalast) inspireeritud toimetajate käekiri on ka mitmel pool mujal Pühakirja eri lõikudes selgelt äratuntav.
Jeremia raamat algab samuti toimetaja sissejuhatusega (Jr 1:1-3), jätkub siis aga otseste, Jeremija enda poolt kirja pandud tsitaatidega, ning hiljem lisandub sinna vähehaaval ka ühe või teise inimese poolt inspireeritud jutustusi. Kõik need kirjutajad on olnud (Jumlast) inspireeritud, jumalakartlikud inimesed. Piibli tõlkijana pean ma seda uskuma. Pean uskuma, et isegi mina, Jumala Vaimu abiga ning värisedes ja aukartuses, suudan tõlkides teist keelt kõnelevatele inimestele pakkuda sõnu, mis jäävad endiselt inspireeritud Jumala Sõnaks.
Tänu Paabeli sõduri sõnadele, võime meie näha Jumala kätt mitte ainult Paabeli lüüasaamises, vaid ka rahva tulevases uuendamises ja taastamises. Gedalja juhtimisvõime ja tegevus on samuti viide Jumala toimimise värskele algusele, keset segaduses olevat ja laastatud “jääki”. Kahjuks ei lubata sellele heal veel sündida.
Päris algusest peale ilmutab Piibel meile seda, kuidas patused ja ekslikud inimesed teevad ikka ja jälle tühjaks Jumala ülirohke elu pakkumise. Selleks ei ole vaja rahvamasse: piisab juba ühest hävituse poole kõverdunud inimesest, kelle meelevallas on tühistada palju häid plaane. Selles loos tuleb reetmine seestpoolt, Jumala oma rahva seast, kes Jumala plaane eirates on omakasust pimestatud. Tihti pärinevad kõige nürimeelsemad, pimedamad ja Jumala tööle vastupanijad maailmas Jumala oma rahva seast.
Selle kommentaari autor: John Harris