Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 1:18-25
Jeesuse sünd18Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last.
19Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata.
20Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust.
21Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest.”
22Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu:
23„Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel”, see on tõlkes: Jumal on meiega.
24Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde,
25ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.
“…. ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel.” (Js 7:14)
See kõige hämmastavam lugu on paljudele meist muutnud nii tuttavakas, et me ei adu enam selle kogu maailma muutvat tähendust. Otsekui seda aimates, on Matteus teind nii, et tema evangeeliumi juudi rahvusest lugejatel midagi olulist tähelepanemata ei jää. Terve loo vältel puistab ta lugejate tähelepanu kütkestavaid viiteid, mis aitavad neil mõista, et kirjutaja eesmärgiks on näidata, et Jeesus oli Pühakirjas tõotatud ning palavalt igatsetud Messias.
Matteus on juba reastanud genealoogia, mis ulatub Kristuseni, Taaveti Pojani. Nüüd hakkab ta suurt pilti kokku panema. Kristus on Messias (s 18); tema noor, teismeline ema on “Neitsi…. kes ootas Pühast Vaimust last” (s 18), just nii nagu Jesaja oli prohveteerinud ( Js 7:14). Selles pole mingit kahtlust (s 18, 20 - 24). Selle lapse nimeks peab saama “Jeesus” - viide Joosuale, kes päästis oma rahva, kuid ühtlasi tähendab see nimi ka “Issand päästab”. See Päästja “päästab oma rahva nende pattudest” (s 21), mis meenutab meile Jesaja tekste oma elu andvast Kuningas - Sulasest ( Js 53:5).Ja see pole kaugeltki kõik! Matteus arendab võimsalt oma sõnumit: just nii nagu prohvet on öelnud, on see laps “Jumal on meiega” (s 23, Js 7:14). Aga lool on ka inimlik pool. Ja Luukas avaldab meile selle loo vaadatuna Maarja poolt, kus Joosepil on seda tähte toetav roll.
Kihlumine oli abielule eelnev, lõplikult siduv leping ning seda sai katkestada ainult lahutuse läbi. “…Leiti last ootavat” (s 18), tähendab arvatavasti, et Maarja rasedus hakkas juba välja paistma - ja see tekitas küsimusi naabrite keskel ning tekitas Joosepile peavalu. Joosep oli hea mees (s 19) - mitte selline, kes viskaks arvatavaid süüdlasi kividega. Siis aga tuleb ingel teda kinnitama, ning edastama uudiseid Maarja lapse kohta. Sõnakuuleliku julgusega viib see Taaveti poeg (s 20), kelle Jumal oli valinud oma Pojale kasuisaks, Maarja oma koju ning nii nagu kästud paneb hiljem talle nimeks (nime andmine oli seadusliku vanema kohus) Jeesus (s 25) - Päästja.
Selle kommentaari autor: Emlyn and 'Tricia Williams