Rahutu ja murelik süda on raske koorem. Tänane psalm kõneleb meile aga hingamisest ja usaldusest, mida pakutakse kõikidele, keda elu pillutab otsekui tormituul lehti. Hinge puhkamine on seotud teadmisega sellest, kes on Jumal, ning sellest kas me tunneme Teda. Jumalast väljapool ei ole mingit puhkust. Tema üksi on meie hingamine, meie kalju, Temas üksi on meie pääsemine (s 1,2,5,6). Laulja kuulutab siin, et Jumal on tema pääste, tema kindlus, võimas kalju ja pelgupaik. Isiklik Jumala tundmine on see, mis annab rahu ja puhkamise. 

See ei tähenda, et psalmisti elus poleks muresid. Tegelikult ründavad teda vaenlased mitmelt poolt, püüdes teda maha paisata (s 4), aga isegi kest lahinguid suudab ta tunnistada: “mind ei saa keegi kõigutada”. Kui imeline on uskuda Jumalasse ning kuuluda Tema kõigutamatusse kuningriiki! (Hb 12:28)

Puhkus on seotud Jumala usaldamisega “kõikidel aegadel” (s 8). On lihtne hakata vastasseisu keskel ahastama ning asendada usaldus inimliku leiutamise, rikkuse või isegi väärate ja petlike tegudega (s 9,10). Aga Jumal üksi väärib meie usaldust; üksnes Tema on tõesti meie pelgupaik (s 8).

Psalm lõpeb kuulutusega Jumala olemuse kohta - ja taas on siin aluseks usaldus ja puhkamine. Siin tõstetakse esile kahte Jumala omadust: Jumal on tugev; ja Jumal on armastav (s 11,12). Milline suur lohutus ja julgustus on selles tõdemuses! Millega tahes sa ka silmitsi poleks, pea meeles, et Jumal on piisavalt tugev tõstma sind üles ka kõige sügavamast kuristikust või vabastama sind kõige jäledamast vangikoopast (Ps 40:2; Ap 12:5-10). Lisaks armastab Ta sind piisavalt selleks, et kindlustada, et kurjus ei saa sulle läheneda ilma et ta peaks enne end Jumala kontrollile allutama (Ii 1:12, Ii 2:6). Juba see üksi on piisav põhjus, usaldada Jumalat ning leida Temas oma puhkus ja hingamine.