Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 6:12-20
Kristlase ihust kui Püha Vaimu templist12Öeldakse: „Mulle on kõik lubatud!” - Siiski kõigest ei ole kasu. „Mulle on kõik lubatud!” - Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle!
13„Toit on kõhu jaoks ja kõht toidu jaoks.” - Siiski Jumal teeb lõpu nii sellele kui tollele. Aga ihu ei ole hooruse jaoks, vaid Issanda jaoks ja Issand ihu jaoks.
14Ent Jumal on Issanda üles äratanud ja äratab meidki üles oma väe läbi.
15Kas te ei tea, et teie ihud on Kristuse ihu liikmed? Kas ma võiksin siis võtta Kristuse liikmed ning teha nad hoora liikmeteks? Ei mingil juhul!
16Või kas te ei tea, et see, kes hoiab hoora poole, on temaga üks ihu? Sest nagu Jumal ütleb: „Need kaks saavad üheks.”
17Aga kes hoiab Issanda poole, see on temaga üks vaim.
18Põgenege kõlvatuse eest! Mis tahes patt, mida inimene iganes teeks, on väljaspool tema ihu. Kuid kes hoorab, see patustab iseenese ihu vastu.
19Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt?
20Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!
“Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus.” (Rm 12:1)
Kui minu abikaasa õde asus elama hooldekodusse, järgnes sellele paaniline kinnisidee, et kõikidele rõivastele ja esemetele, mis talle kuulusid ning mis ta endaga kaasa võttis, tuleks sisse tikkida tema nimi. Välistatud pidi olema igasugune eksimisvõimalus, et see kõik kuulus talle. Sarnane idee on leitav ka siinsetes Pauluse mõtetes. Me kuulume Jeesusele - keha, mõistus ja vaim - ning mitte ühestki aspektist vaadates ei saa öelda, et mõni osa meist oleks eristatav kui ainult hingeline või ainult lihalik. See on üks olulisematest teoloogilistest tekstilõikudest Uues Testamendis, mis puudutab inimeste kehasid. See mõte peaks igaveseks kummutama levinud väärarusaama, mida sageli peetakse ekslikult kristlikuks, et keha kui sellist võib ära põlata, lasta hääbuda või vastupidi, tuleks nuumata, sest see ei mängi mingit olulist rolli (või on lausa takistuseks) “tõelise pääste” juures, mis on seotud ainult hingega.1 Ka ihu, mitte ainult hing või vaim, kuulub Jumalale (salm 13) ning äratatakse kord surnuist üles. Paulus vastas korintlaste küsimustele, mis puudutasid templiprostituutide külastamist ning mida mõned sealsed liikmed püüdsid õigustada. Probleem sellega tekib seetõttu, et me kuulume Kristusele. Me oleme kutsutud olema Jumala rahvas, loodud Jumala auks (Jesaja 43:7). Kuidas saab keegi, kes on lähedases ühenduses Kristusega, saada “üheks ihuks” prostituudiga (salm 16)? Ei iialgi! Õieti, seksuaalne kõlblusetus mis tahes vormis (porneia) tuleb Jumala rahva seast eemaldada. Kui Paulus ütles “põgene kõlvatuse eest” (salm 18), mõtles ta ehk Joosepile, kes pigem põgenes majast oma ülemuse abikaasa ahvatluste eest, kui andis järele naise anumisele (1 Ms 39). Kas on olemas mõni olukord, mille eest sa peaksid täna põgenema? Neil, kes kõnnivad läbi selle räpase maailma, Jumala nimi südamesse tikitud, pole vahel teist alternatiivi, kui põgeneda ahvatluse tunnil.
1 - Gordon D Fee, The First Epistle to the Corinthians, Eerdmans, 1987, lk251
Selle kommentaari autor: Eric Gaudion