“Ja kui meie osadus Jeesuses siin maa peal on juba nii magus, milliseid kõrgusi kogeme siis, kui kohtume Tema trooni ümber!” (Charles Wesley ‘All praise to our redeeming Lord’)

“Piiblis pole ridagi üksikisiku religiooni kohta”, ütes üks “tõsine mees” kord John Wesleyle. Kuigi võib esineda ka üksikuid erandid, on kristlik elu eelkõige elu kogukonnana - koos oma naabrtie ja kogudusega. Meie ülesandeks on aidata mõista Jumala sõnumit selliste kogukondade ja laiema maailma kontekstis. Paulus on sellest teadlik ning soovib seepärast oma kuulajaid harida ning inspireerida elama taolise teeniva suhtumisega, mis asetab teiste soovid ja vajadused esiplaanile isegi siis, kui see on ebamugav.

Üksikisiku kristliku vabaduse põhimõttest rääkides rõhutab Paulus, et kõik on lubatud, aga kõik ei too kasu meile või meid ümbritsevaile inimestele. Selles kirjas keskendub ta eriti toidule ja joogile, mida on ohverdatud ebajumalatele, meenutades korintlastele, et toit kui selline ei ole probleem, vaid probleem on see, mida see meie ja teiste jaoks tähendab. Toit on Jumala poolt loodud ning väga heaks hinnatud, ja meil on luba nautida seda Jumala andi tänades ja kiites.

See, mille eest Paulus hoiatab on olukord, kus keegi teine loob seose söödava toidu ning paganlike rituaalide vahele, kust toit võiks pärineda - sellisel puhul on parem taolisest toidust hoiduda, et mitte solvata teist usklikku või ka juhul, kui see paratamatult meenutab neile paganlikku eluviisi, millest nad on loobunud.

Samas ei tähenda ülaltoodu, et kristlased peaksid toidu osas olema eriliselt pinges või kartlikud. Meil on vabadus süüa ja toimida nii nagu meile meeldib, kuni me sellega ei haava teisi ega takista evangeeliumi levimist. Kuna Paulusel oli nii suur kirg kuulutada neile, kes polnud veel kristlaseks saanud, siis püüdis ta alati teha seda mis teiste jaoks oli parim, ning ta väidab, et nõnda käitudes peegeldas ta Kristuse, meie kõikide ülima eeskuju, suhtumist. Mõnikord on kaasaja usklikes lihtne näha sedasama suhtumist ja eeskuju; teisel puhul võib see aga märkamatuks jääda.