Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 69:17-37
Ahastushüüd Jumala poole17Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus; pöördu minu poole oma rohket halastust mööda
18ja ära peida oma palet oma sulase eest, sest ma olen kitsikuses; kuule mind pea!
19Tule ligi mu hingele, lunasta tema; vabasta mind mu vaenlaste pärast!
20Sina tead mu teotust ja mu häbi ja mu laimu, kõik mu vastased on su ees.
21Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin kaastunnet, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud.
22Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.
23Nende laud saagu püüniseks nende ees ja heaolu silmuseks!
24Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja pane nende niuded alaliselt vankuma!
25Vala välja oma meelepaha nende peale ja su vihaleek tabagu neid!
26Nende telklaager saagu lagedaks; ärgu olgu nende telkides elanikke!
27Sest nad jälitavad seda, keda sina oled löönud, ja jutustavad nende valust, keda sina oled haavanud.
28Lisa neile süütegu süüteo peale, ärgu nad jõudku sinu õiglusesse!
29Kustutatagu nad maha eluraamatust ja ärgu pandagu neid kirja koos õigetega!
30Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!
31Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.
32See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.
33Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
34Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.
35Kiitku teda taevas ja maa, meri ja kõik, mis seal liigub!
36Sest Jumal tahab päästa Siioni ja uuesti ehitada Juuda linnad, et nad asuksid sinna elama ja päriksid selle.
37Ja tema sulaste järeltulev sugu peab selle saama pärandiks, ja need, kes armastavad tema nime, asuvad sinna elama.
Kogu psalm on jagatud kolmeks osaks. Kõigepealt väljendab psalmist oma kitsikust (s 1-5). Ta on viimseni kurnatud, oma jõuvarude lõpul ning ütleb selle Jumalale ka välja. Loomulikult oli Jumal sellest teadlik, kuid psalmistile enesele oli vajalik jõuda tunnistamiseni, et ta omast jõust enam ei suuda ning vajab abi.
Oma abituse tunnustamine Jumala ees juhib psalmisti appihüüdeni (s 6-29). Vaatamata kõigele, mida ta on pidanud kogema, ei ole ta silmist kaotanud Jumala armastust ja suurust. Pane tähele, millist usaldus kannab tema palve (s 13,16, 29).
Ja viimaks muutub see palve kiituseks (s 30 – 36). Kuigi väliselt on ta ikka veel sügavalt hädas, hakkab ta selles olukorras Jumalat tänama pääste eest mille teab Temalt tulevat.
Kuigi mõned osad sellest psalmist viitavad ilmselgelt plsamisti enda olukorrale, on samas siin ka palju prohvetlikku, mis viitab Jeesuse tulevastele kannatustele Getsemani aias ja ristilöömisele (s 21, võrdle: Lk 23:36). Nagu ka psalmist siin, palub Jeesus Isa käest abi.
Kogeda tagakiusu või ebaõiglast hukkamõistu, eriti meile lähedalseisvate isikute poolt, on sageli rohkem kui suudame kanda. On vaja rääkida Issandale, mida me sellises olukorras tunneme - ja siis tuleb paluda, et Tema tõmbaks meid välja “paksust mudast”. Samas oleks hea palvetada ka teiste eest, et meie enda käitumine ei saaks kellelegi teisele komistuskiviks nende usus.
Jeesus kannatas, kuna ta tunnistas Jumala nime ja Tema kavastusi - sellepärast tuleks meil valmis olla samasuguseks kohtlemiseks. Jeesus kannatas, kuna tal oli nägemus suuremast Kuningriigist kui see, mida mõistsid ülejäänud religioossed autoriteedid. Viimased olid otsustanud kaitsta seda, mis neil oli - ja kes võiks neid süüdistada? Roomlased hingasid neile kuklasse, valvates kui keegi vähegi üle joone astus. Ristide read olid pidevad meeldetuletused tagajärgedest neile, kellel tekkisid liiga kõrgelennulised mõtted.
Kuid Jeesusel oli ka "ind Jumala koja järgi" - see defineeris kogu ta olemuse. Ka temal oli kiusatus minna teist, kergemat rada pidi - kuid ta valis teha Isa tahet.
Jeesuse järgijatena võime ka meie leida, et samasugused solvangud, mis tabasid Jeesust tabavad meidki (s 9). Me oleme Kristuse ihu. See mitte ainult ei julgusta meid käituma nii nagu Jeesus käitus, vaid see tähendab lisaks, et me võime kogeda samasugust hülgamist nagu Jeesus koges. Kui solvangud on sihitud sinu pihta, kuna sind peetakse kuidagi Jumala esindajaks, siis ära vasta sellele samas vaimus, vaid:
- Jäta Jumalale ruumi tegutseda
- Vasta heaga
- Mõnikord vasta vaikimisega
- Usalda Jumala õiglust ja tasumist ülestõusmise võidus
Selle kommentaari autor: APÜ