Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 3:1-18
Issand kutsub Saamueli1Ja poiss Saamuel teenis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased.
2Aga kord kui Eeli, kelle silmad hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et ta enam ei näinud, magas oma asemel,
3kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Issanda templis, seal, kus oli Jumala laegas,
4hüüdis Issand Saamueli. Ja tema vastas: „Siin ma olen!”
5Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Aga tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud. Mine tagasi, heida magama!” Ja ta läks ning heitis magama.
6Aga Issand hüüdis jälle: „Saamuel!” Ja Saamuel tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Aga tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud, mu poeg. Mine tagasi, heida magama!”
7Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnud temale veel ilmutatud.
8Ja Issand hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Siis Eeli mõistis, et Issand oli hüüdnud poissi.
9Ja Eeli ütles Saamuelile: „Mine heida magama, ja kui sind hüütakse, siis ütle: Issand, räägi, sest su sulane kuuleb!”
10Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel: „Saamuel! Saamuel!” Ja Saamuel vastas: „Räägi, sest su sulane kuuleb!”
11Ja Issand ütles Saamuelile: „Vaata, mina teen Iisraelis midagi, mis igaühel, kes sellest kuuleb, paneb mõlemad kõrvad kumisema.
12Sel päeval tahan ma Eelile tõeks teha kõik, mis ma tema soo kohta olen rääkinud, algusest lõpuni.
13Ma olen ju talle kuulutanud, et ma mõistan igavesti kohut tema soo üle patu pärast, sest kuigi ta teadis, et ta pojad olid tõmmanud eneste peale needuse, ei ohjeldanud ta neid mitte.
14Ja seepärast olen ma vandunud Eeli soole: Iialgi ei lepitata Eeli soo pattu, ei tapa- ega roaohvriga!”
15Saamuel magas hommikuni ja avas alles siis Issanda koja uksed; aga Saamuel kartis jutustada nägemust Eelile.
16Siis Eeli hüüdis Saamueli ja ütles: „Saamuel, mu poeg!” Ja see vastas: „Siin ma olen!”
17Ja Eeli küsis: „Mis asi see oli, mis ta sulle rääkis? Ära ometi minu ees salga! Issand tehku sinuga seda ja teist, kui sa minu ees midagi salgad kõigest sellest, mis ta sulle rääkis!”
18Siis jutustas Saamuel temale kõik ega salanud tema ees midagi. Ja Eeli ütles: „Tema on Issand, tehku tema, mis ta silmis hea on!”
Kui hea oled sa kuulamises? Väga lihtne lasta oma tähelepanu kõrvale kalduda oluliselt, näiteks kui vestelda samal ajal sõpradega telefonis. Kuulen küll sõnu, aga kui olen lülitunud millelegi muule, siis ma tegelikult ei kuula. Eeli tähelepanu juhtis kõrvale toit (kui maitsev!), mida tema pojad ohvriandidest ebaseaduslikult valmistasid. (2) Jumal pidi tema tähelepanu endale muul viisil tõmbama.
Vahel võib juhtuda nii, et oleme nii hõivatud uksekella helina ootamisest, et ei saagi aru, kui tegelikult heliseb telefon! Saamuel aga kuulas. Ta kuulatas tähelepanelikult, sest Eeli võis vajada öösel abi. Kui kostus hääl, oli ta täiesti kindel, et Eeli hüüdis. Tal oli võib-olla lihtsam mõelda, et vanal Eelil on mingi probleem, kui taibata, et see hääl oli tõesti erinev.
Iroonia on selles, et see oli Eeli, kes lõpuks võimaldas Saamuelil häälestuda Jumalale ja seetõttu kuulda kohutavat sõnumit oma perekonna kohta. Õpime siin palju mõlema tegelase kohta. Saamuel oli selgelt lahke, alati valmis teenija - ta tõusis kolm korda üles ilma etteheideteta - ja piisavalt tundlik, et mitte vältida rasket sõnumit. Eeli oli selgelt hea õpetaja ja mentor. Ta tahtis kuulda Jumala sõnumit, isegi kui see sõnum oli raske. Ta oli piisavalt alandlik, et lubas Jumalal temaga rääkida lapse kaudu.
Võime pidada seda karmi sõnumit sobimatuks lapsele, kuid Jumal usaldas Saamueli, et see talle öelda ja ka Eelile edastada. Kas me mõnikord üritame kaitsta lapsi, et nad ei kuuleks Jumalalt ega räägiks Jumala nimel? See oli Saamueli suurele suure teenimistöö algus (4:1).
1 5Ms 32:1 2 1Sm 2:29
Selle kommentaari autor: Mary Evans