Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Otsuse langetamine

Teisipäev, 2. Juuli 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 21:1-15

Taavet põgeneb Sauli juurest
1Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.
2Ja Taavet jõudis Noobi preester Ahimeleki juurde. Aga Ahimelek tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: „Mispärast sa oled üksi ega ole kedagi koos sinuga?”
3Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: „Kuningas käskis mind asja pärast ja ütles mulle: Ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast, mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha! Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika.
4Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis leidub!”
5Aga preester kostis Taavetile ja ütles: „Tavalist leiba pole mul käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid naistest hoidunud!”
6Taavet kostis preestrile ja ütles talle: „Muidugi on naised meile keelatud olnud nagu varasematel retkedel; siis oli poiste ihu pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna pühitsetud, mis ihusse puutub.”
7Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud leiba kui ohvrileivad, mis võetakse Issanda eest ära, kui äravõtmise päeval värske leib asemele pannakse.
8Aga seal oli sel päeval Issanda ees kinnipeetuna üks Sauli sulaseist, edomlane Doeg, Sauli karjaste ülem.
9Ja Taavet ütles Ahimelekile: „Kas sul on siin käepärast piiki või mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest kuninga käsk oli rutuline.”
10Ja preester ütles: „Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus maha lõid, tema mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see!” Ja Taavet ütles: „Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!”
11Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.
12Aga Aakisele ütlesid tema sulased: „Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!”?”
13Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.
14Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.
15Siis ütles Aakis oma sulastele: „Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast te toote ta minu juurde?

Jää Jumala ees vaikseks. Palveta, et su kõrvad võiks takistusteta kuulda Tema häält.

“Ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.” (Jr 31:33)

On selge, et juhtum Taaveti ja pühade vaateleibadega on pilt sellest tulevikust, mida Jumal kavatses anda oma rahvale. Rituaalid ja traditsioonid, isegi need, mis peavad esile tõstma Jumala pühadust, ei tohi kunagi takistada Jumala suuremate eesmärkide saavutamist, vaid peavad andma teed jumalariigi vajadustele. Ahimelek saab sellest aru ning annab selles ebapühas maailmas pühad asjad Jumala eesmärkide teenistusse. Mis kasu ongi pühadest asjadest, kui need ei oma eristavat mõju maailmas, kus ühed püüavad tappa teisi ning takistavad jumalariigi saabumist?

Jeesus võttis tolle pealtnäha nii väikese vahejuhtumi ning andis sellele igavikulise tähenduse (Lk 6:3-5). Jeesuse otsene kavatsus oli kummutada variseride kriitika Tema jüngrite suhtes, kes korjasid viljapäid ning sõid neid hingamispäeval - mis variseride tõlgenduses oli viljalõikamine ning toiduvalmistamine, ehk töötegemine ja sellga käsuseaduse rikkumine. Jeesus meenutab variseridele, et Taavet ja tema mehed sõid Jumala Ligiolu leiba, mida oli rangelt keelatud anda kõikidele teistele peale preestrite (2Ms 25:30; 3Ms 24:5-9). Jeesuse jaoks oli näljaste toitmine olulisem, kui triviaalne käsuseadusele kuuletumine.

Uus ajastu, mille läbimurret Jeesus esindas, pidi saama märgitud vanade tavade ärapühkimisega ning käsuseaduse järgmisega hoopis teisel kujul - tõesti, see tõi kaasa täiesti teistsuguse perspektiivi Pühakirja käsitlusse - ning mida peale Jeesust pidi mõistetama Jumala uue ilmutuse valguses, mis sai maailmale avalikuks Jeesuse isikus.

Aga otsekui meenutamiseks, et Jumala plaanid maailma suhtes, eksisteerivad koos siin valitseva kurjusega - visandab raamatu autor meie ette sünge varju - pahatahtliku palagasõduri Doegi näol - kes võõrana teenis Sauli sõjaväes. Edaspidi tuleb talle meelde see leib ja mõõk - kui ta on ise vande all või karistuse ähvarduses (1Sm 22:9-10). 

Taavet aga võtab kingitusena vastu Koljati mõõga, kuid ei määri seda iialgi Iisraeli rahva verega. Kahjuks ei saa sama öelda Doegi kohta. Ahimelek on allakirjutanud omaenese surmaotsusele.

 
“Ma kisendan su poole, aga sa ei vasta mulle, ma seisan siin, aga sa ainult silmitsed mind.” (Ii 30:20). Palveta nende eest, kes peavad tegema olulisi otsuseid ka siis kui Jumal tundub vaikivat,

Selle kommentaari autor: John Harris