Timoteose aruanne Tessaloonika koguduse kohta ei rääkinud üksnes nende vastupidavast usust. See rääkis ka, et Tessaloonika usklike elud olid tunnistuseks nende usust. Vaimustav, kas pole? Aga alati on ruumi parandusteks, sest siin elus ei jõua me kunagi täiusele. Vaata, kuidas Paulus julgustas tessalooniklasi: te teete juba hästi, vaadake lihtsalt, et te selles aina edeneksite (s 1,10).

Kuigi Paulus veetis Tessaloonikas vaid vähe aega, siis see millest ta siin räägib ei saanud sealsetele usklikele kuidagi uudis olla. Sest seal olles õpetas Paulus õpetas neile teistsugust eluviisi, kuna oli terav vajadus elada teistmoodi kui ümbritsevad paganad (s 5).

Meenutades tessalooniklastele oma varasemat õpetust, innustab Paulus neid maha jätma oma vana eluviisi ja kombeid, ning elama Jumalale meelepärast elu: olla püha, hoiduda seksuaalsest rüvedusest, valitseda oma ihu üle ning mitte eksida üksteise vastu. Paulus hoiatab, et taolised teod tõmbavad inimeste peale Jumala viha ja kättemaksu: Jumal mõistab karmilt kohut igasuguse seksuaalse amoraalsuse üle. Selline õpetus oli kooskõlas ka judaismi eetikaga, aga teravas vastuolus kreeka-rooma kultuuriga. Just kreeka-rooma maailmas oli seksuaaleetika kõige ilmsem ala, kus teistmoodi elamine silma paistis. Sellest hoolimata ei näe Paulus põhjust hakata seksuaaleetika osas tegema valitseva kultuuriga kompromisse. Vaid ta rõhutab, et taolised eksimused ei ole tehtud mitte inimese, vaid Jumala enese vastu! "Seepärast siis, kes on selle suhtes hoolimatu, see on hoolimatu mitte inimese, vaid Jumala vastu, kes oma Püha Vaimu teisse annab." (s 8). Kas meie ajal on asjad teisiti?

Kristlik eetika kaugeneb järjest enam kaasaegsest lääne ühiskonna eetikast, mis pürgib aina suurema vabaduse poole, kus “kõik on lubatud”. Nii mõnedki usklikud on hakanud “kohandama” piibelliku eetikat “seksuaalselt liberaalsema” kultuuri suunas. Tänane tekst hoiatab, et me ei tohiks midagi sellist teha. Kirjakoha viimased salmid meenutavad meile, et kui tahame olla tugevalt rajatud kristliku eetika põhimõtetele, mis lubab seksuaalset aktiivsust vaid heteroseksuaalses abielus, siis tuleb seda teha üksnes üksteist sügavalt armastades, sh ka neid, kellel on seksuaalsuse vallas võitlusi. Ja nii on kaasaja kristlusel samasugune suur väljakutse kui oli esimestel kristlastel - kuidas jääda ustavaks Jumalast antud põhimõtetele, aga samas armastada agape armastusega ümbritsevaid inimesi?

Kogudus ei tohi seda väljakutset mingil juhul vältida, sest kui jääme Jumalale ustavaks, kasvatab ja kasutab Tema oma kogudust hoolimata muutuvast ja murenevast maailmast meie ümbr. Ligi kolme sajandi vältel levis evangeelium radikaalse “kulutulena” kõikjal Rooma maailmas, mis oli seksuaalselt üdini amoraalne. Käigem siis ka meie pühaduses ja armastuses, usaldades evangeeliumi väge.