Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kuidas see käib?

Reede, 20. September 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 25:1-22

Veel Saalomoni tarkust
1Needki on Saalomoni õpetussõnad, mis Juuda kuninga Hiskija mehed on edasi andnud:
2Jumala au on asja salajas hoida, aga kuningate au on asja uurida.
3Taeva kõrgus, maa sügavus ja kuningate süda on uurimatud.
4Eralda räbu hõbedast, siis tuleb sellest riist hõbesepa käes!
5Eemalda õel kuninga eest, siis kinnitub ta aujärg õigluses!
6Ära tee ennast tähtsaks kuninga ees ja ära asu suurte kohale,
7sest on parem, kui sulle öeldakse: „Tule siia üles!”, kui et sind alandatakse ülema ees, keda su silmad on näinud.
8Ära mine kiiresti kohtu ette, sest mis sa siis viimaks teed, kui su ligimene sind häbistab?
9Lahenda oma riiuasi ligimesega, aga teise saladust ära ilmuta,
10et kuulja sind ei laimaks ja sulle ei jääks halba kuulsust!
11Õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail.
12Otsekui kuldrõngas või kuldehe on tark noomija kuuljale kõrvale.
13Otsekui lume külmus lõikusajal on ustav käskjalg oma läkitajale: ta jahutab oma isanda hinge.
14Otsekui pilved ja tuul, mis ei too vihma, on mees, kes kiitleb annist, mis on ainult pettus.
15Kannatlikkusega saab veenda valitsejat ja mahe keel murrab luud.
16Kui sa leiad mett, siis söö mõõdukalt, et sa sellest ei küllastuks ja seda välja ei oksendaks!
17Astugu su jalg harva su sõbra kotta, et ta sinust ei tüdineks ega hakkaks sind vihkama!
18Mees, kes valet tunnistab oma ligimese vastu, on otsekui vasar, mõõk ja terav nool.
19Otsekui haige hammas või lonkav jalg on usaldus kelmi vastu hädaajal.
20Otsekui kisuks külmal päeval kuue seljast, või nagu äädikas leelise peale, on laulude laulmine kurvale südamele.
21Kui su vihamehel on nälg, anna temale leiba süüa, ja kui tal on janu, anna temale vett juua,
22sest nõnda sa kogud tuliseid süsi tema pea peale ja Issand tasub sinule selle eest!

“Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid.” (1Kr 1:27)

Derek Kidner on öelnud: “…. me omandame oma õppetunnid… pigem hetkelise taipamise ajel, kui kõuehäälse jutlustamise tulemusena.” Neid pealtnäha juhuslikult kokkupandud õpetuslauseid lugedes, oleme otsekui hetkeliste ülesvõtete galeriis, kus mõni piltidest paneb meid aegajalt kurvalt muigama. Siin on: taktiktundetu trubaduur (s 20), kes pole õppinud nutma nutjatega; kade naaber, kes ei saa aru mõistlikest piiridest (s 17); tagasihoidlik külaline (s 6,7) jne. Aga mõtiskledes nende visandite üle, saame hakata ausalt ja kujutlusvõimele voli andes palvetama, küsides: kus leian ma iseennast neis salmides? Ehk olen mina see taktitundetu trubaduur? Kas olen õppinud vaikima olles kannataja kõrval, või täidab mind tung pidevalt midagi positiivset öelda?

Kõigi nende juhiste taustal kõlab aga üleskutse olla moraalselt julge. Eks me kõik koge soovi kommenteerida või hädaldada oma “naabri” (kolleegi, kiriku kaastöölise/ perekonnaliikme) üle, selle asemel, et otsida võimalust, kuidas tekkinud pingeid otsekohtumise teel lahendada (s 9), alaliselt meeles pidades Jeesuse kõrgeid standardeid (Mt 7:1–5). Ja kui palju julgust nõuab otsus pakkuda “tarka manitsust” või seda kuulda ning vastu võtta (s 12)? Võibolla meenuvad sealjuures sõprussuhted, mis on purunenud, sest tõde oli liiga valus kuulda. Tegelikult on tõeline ustavus suhtlemises sama harv nähtus kui lumi augustikuus (s 13)!

Näeme ka et suurem osa “kõuehääsest jutlustamisest” on Õpetussõnades suunatud naistele (s 24; Õp 19:13;  Õp 21:9, Õp 21:19; Õp 27:15-16), mis omakorda tunnistab domineerivast mehelikust perspektiivist. Teised ütlemised aitavad tasakaalu tagasi tuua (nt Õp 17:9; Õp 19:11).

Ellen Davis annab edasi ühe vanema naise tarkuse, kes oli 65 aastat abielus olnud: “Me mõistsime üsna kiiresti, et ei ole väga oluline olla see, kellel on õigus.”

 
“Issand, palun aita mul lahti saada räbust oma elus, ning muuda mind kauniks ja kasulikuks Sulle.” (s 4, 2Tm 2:20–25 )

Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth