Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Näha ja uskuda

Teisipäev, 15. Oktoober 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 20:29-34

Jeesus teeb nägijaks kaks pimedat
29Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk.
30Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!”
31Rahvahulk aga sõitles neid, et nad vaikiksid. Kuid nemad kisendasid veel rohkem: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!”
32Ja Jeesus seisatas, kutsus neid ja ütles: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?”
33Nemad ütlesid talle: „Issand, et meie silmad avaneksid!”
34Jeesusel hakkas neist hale ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nägid nad jälle ning läksid temaga kaasa.

Tulles Jumala ette palveta mõni hetk: Issand, Taaveti poeg, halasta minu peale” (s 31)

Kõndides täna kooJeesusega koos, keda me kohtame? Kuidas reageerime neile, kelle vajadusi märkame? Kas läheme mööda tehes näo, et tegelikult ei märganud neid? Jeesus on koos jüngritega jõudnud Jeerikosse. Sealt edasi läheb tee ülesmäge, Jeruusalemma poole. See osa jüngrite teekonnast koos Jeesusega on peaaegu lõpule jõudnud - ometi õpetab Ta neid ikka veel, Jumala kuningriigi täiesti teistsugusest olemusest.

Jüngrid on vahepeal vaielnud, kes neist on Jumala kuningriigis kõrgeim (Mt 20:21). Jeesusele järgnev suur rahvahulk mõtles ilmselt sarnaseid mõtteid, aga Temast kui uuest võimsast juhist ning nende päästjast roomlaste käest. Mitte keegi ei tundu mõistvat Jeesuse sõnumit Jumala riigist, kus “viimased saavad esimesteks”. 

Terves selles rahvasummas olid ainsad tegelikud “nägijad” - viletsad ja pimedad kerjused (Mk 10:46–52; Lk 18:35–43). Nemad tunnevad ära, et tegu on ainukordse võimalusega nende elus, ning kisendavad järejkindlalt ja otsustavalt “Issanda” järele (s 31). Rahvas arvab, et Jeesus on liiga tähtis, et taoliseid tähele panna (mäletate, mida arvasid jüngrid lastest? Mt 19:13-15). Jeesusel ning teda imetlevatel hulkadel oleks imelihtne olnud pimedatest mööda pühkida, kuid - loomulikult paneb Jeesus tähele nende meeeheitlikku hüüdmist keset käratsevaid inimesi - ning peatub. 

“Taaveti Poeg” oli muutunud Messia tiitliks, sest tulenes Jumala tõotusest Taavetile, et tema sugupõlv ei lõpe. Kerjused võisid olla küll pimedad, kuid nad olid siiski “näinud”, et Jeesus on Jumala igavene Kuningas. Ja kui see on saanud selgeks, siis loomulik ja õige reaktsiooni ongi hüüda selle kuninga poole paludes armu ja halastust, ükskõik, mida ümbritsev rahvahulk sellest siis arvaks ( s 31).

Ja samamoodi on armulise Kuninga puhul loomulik sellise hüüde peale peatuda, ning täita hüüdjate palve oma armurohkuses, kinkides neile anni, mida mitte keegi teine ei oleks saanud anda! Mis ime siis, et need kellede silmad lahti läksid, teda ka järgima hakkasid!

Kaastundlik puudutus toob kaasa imelise tervenemise (s 34), ning nagu sageli Jeesuse tervendamiste puhul, tervendamisest saab osa palju rohkem kui vaid inimese keha (Mk 2:1-12, Jh 9:35-38).

See aga mida nad järgmiste päevade jooksul Jeruusalemmas oma vastavatud silmadega näha said,ei olnud midagi muud kui Taaveti Poja troonileasumine - läbi ohvrisurma, oma elu äraandmise kaastundest ja igatsusest - anda nägemine tagasi sellele pimedale maailmale. Kogemus, mille osaliseks pimedad olid saanud, oli kui ettetähenduslik ja näitlik pilt Jeesuse missiooni keskmest: halastusest mis teeb paljusid nägijaiks ning paneb Teda järgima.

 

Ka meie ei ole Issandast veel paljut mõistnud, ometi tuleb Jeesus kõikide juurde, kes Temasse usuvad, Teda usaldavad ning Tema abi otsivad. Mida me tahame, et Ta meile teeks?

Selle kommentaari autor: APÜ