Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 21:1-11
Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma1Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit
2ja ütles neile: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle!
3Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: „Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi.”
4Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud:
5„Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.””
6Jüngrid läksid ja tegid just nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud:
7tõid emaeesli ja sälu ning panid rõivad nende peale ja tema istus sinna.
8Tohutu rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised raiusid oksi puudelt ja laotasid tee peale.
9Rahvahulgad aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!”
10Ja kui ta Jeruusalemma tuli, oli kogu linn ärevil: „Kes selline on?”
11Rahvahulgad ütlesid: „Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist.”
Kuninga teema jätkub Taaveti Poja saabumisega oma kuningalinna. See äärmiselt tähendusrikas sündmus märgib ühtlasi evangeeliumi viimase osa algust, kus meie ees avaneb Kristuse kannatusteekond.
On selge, et Jeesuse eesmärk on avalikult teada anda kes ta on. Kõik toimuvad sündmused on tema juhtimise all, alates Sakarja 9:9 kirjas oleva prohveteeringu täitmisest - eesli seljas linna sisseratsutamisest. Taoline sisenemine ei ole ainuüksi Messia identiteedi kinnitamine, vaid ühtlasi ka Jeesuse kuningavalitsuse loomuse esitlemine (s 5): ta tuleb alandlikkuses, ilma mõõga ja armeeta, sest ta on “südamelt tasane ja alandlik” (Mt 11:29)
Tema toob hingamise kõikidele, kes alistuvad tema valitsusele, samamoodi kui ta pöörab peapeale igasugused muud valitsemisevormid, kuulutades oma kergest ikkest. Ta ei tule selleks, et teda teenitaks, vaid et ise teenida - tuues rahu, mitte konflikte.
Rahvahulkade hüüded annavad tunnistust nende Messia-ootusest. Jumala poole hüüdes ja päästet paludes, kasutavad nad kuninglikke tiitleid, tsiteerides pääste kohta paasapüha psalmi 118:26 “Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!” . Tee peale laotatud riided ning palmioksad kinnitavad veelkord, et tegemist on kuningliku valitsejaga - ja seega üliohtliku olukorraga Rooma okupantide ning nende liitlaste saduseride silmis. Siin kasutab Matteus maavärina kirjeldamiseks kasutatavat tegusõna - näitamaks Jeruusalemma vastureaktsiooni (s 10) Jeesuse sissesõidule. Sama verbi kasutab ta hiljem ptk 27:51. Jeesuse tulek võrdus seismilise sündmusega, mis raputas Jeruusalemma aluseid.
Ja ometi....rahva nägemus Jeesusest kui peamiselt “prohvetist Naatsaretist” ( s11), on pettumustvalmistav. See võib tähendada, et nad peavad teda Moosese sarnaseks prohvetiks, kes pidi tulema (5Ms 18:15). Aga ta on palju enamat - ta on ka Kuningas, nagu Taavet, kes ise kutsus oma suurt järletulijat “Issandaks” (Mt 22:42-45). Kuninglikule sissesõidule vaatamata saab Jumala sõna Messia huultelt põlatud ning Taaveti Poeg segadusse aetud linnast välja aetud. Maailm eelistab jääda oma mässumeelsuse juurde.
Selle kommentaari autor: David Jackman