Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 22:23-33
Saduserid kiusavad Jeesust küsimusega ülestõusmisest23Tolsamal päeval astusid Jeesuse juurde saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:
24„Õpetaja, Mooses ütles: Kui keegi sureb, ilma et tal oleks lapsi, siis ta vend peab abielluma oma surnud venna naisega ja soetama sugu vennale.
25Meie pool oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid suri. Ja et tal ei olnud järglast, siis jättis ta naise oma vennale.
26Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.
27Pärast kõiki suri see naine.
28Ülestõusmisel nüüd: kelle naine nendest seitsmest peab ta olema? Ta on ju olnud nende kõikide oma.”
29Jeesus aga vastas neile: „Te eksite, kuna ei tunne pühi kirju ega Jumala väge.
30Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas.
31Aga surnute ülestõusmisest - kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud:
32Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.”
33Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest.
Kuidas tuleks tõlgendada Pühakirja? Saduserid ise ei uskunud ületõusmisesse, kuida oma looga tahtsid nad Jeesusele näidata, et ülestõusmine ei ole reaalne, sest ka Moosese raamatutes, ei kirjutata sellest. Sellise arusaamise viga tulenes kahest asjaolust: esiteks arvamisest, et inimese surmajärgne elu kulgeb suures plaanis samamoodi kui maapealene elu enne surma. Saduserid ei osanud teisiti mõtelda, sest neil ei oli vaid see maapealse elu kogemus. Teiseks sellest, et nende väite aluseks oli võetud Pühakiri vaid osaliselt. Saduseride teoloogia kujundajaks olid peamiselt 5 Moosese raamatut, ning salmid nagu Tn 12:2 ei omanud nende jaoks autoriteeti.
Nii otsisid nad Jeesuselt, aga ka Pühakirjast üksnes tõestust oma arusaamisele, selle asemel, et olla avatud ja õpetatav Jeesuse poolt. Oli ju Jeesuse kuulutus täieslikus kooskõlas Pühakirjaga, ometi viis, kuidas Tema Pühakirja selgitas oli paljude jaoks radikaalne, sest ei sobinud kokku nende endi poolt omaksvõetud arusaamisega.
Jeesuse vastus siin on huvitav - Ta ütleb, et saduserid eksivad, sest nad ei tunne piisavalt Pühakirja…..ega Jumala väge. Jeesus ei süüdista, aga osutab puuduvale osale, mis põhjustab vea arusaamises. Piibliteksti pinnapealsel lugemisel jääb inimesel palju märkamata. Pühakirja avades, tuleb avada ka oma süda sellele ning igatseda Jumala kõnetust selle läbi. Üksnes enda väidetele tõestust otsides, on paljud piibli tõlgendamisel suurde eksitusse sattunud, oodates Jumalalt asju, mida Ta kunagi pole lubanud.
Teine oluline mõte ka meie jaoks täna on - et piibliuurimist ei tohi lahutada isiklikust suhtest Jumalaga. Piiblilugejal peab olema isiklik Jumala tundmise kogemus - selline, milles oleme kogenud Jumala väe toimimist enda elus. Jeesusele oli see igapäevane kogemus, kui Ta siin maa peal elas. Ta elas, tervendas ja vabastas inimesi Jumala väe varal!
Samamoodi kogevad kõik need, kes oma usuelu elavad Jumala toel, kuidas Jumala vägi igapäevaselt tuleb appi meie “nõtruses” (2Kr 12:9, 2Kr 13:4), kogevad imelisi muutusi ja üleloomulikke lahendusi oma elus. Kogemuslik jumalatundmine asetab piiblilugemise usaldusliku suhte konteksti ja avab inimese südame vastu võtma Jumala kõnetust. See aitab kõrvale panna isiklikud piiratud tõekspidamised, ning lubada Jumala Sõnal korrigeerida oma arusaamist. Just seda saduserid ei teinud.
Piibel on kõige otsesem Jumala kõnetus inimesele ja Jumal tahab meid kõnetada oma sõna läbi igal päeval! Piiblilugemise eesmärk ei ole informatsiooni lisamine, vaid kohtumine elava, väelise Jumalaga, kellel on palju öelda just siin ja praegu - selles olukorras, kus sa oled.
Selleks, et me kuuleksime ja mõistaksime, tuleb elavana hoida oma suhe, avatuna oma süda, võtta piisavalt aega teksti üle mõtisklemiseks ja palves Jumala kuulamiseks. Peame Pühakirja avama alandlikult aga julges ootuses, paludes et Jumala Püha Vaim ise selgitaks ja avaks meile Jumala sõnumi.
Selle kommentaari autor: APÜ