Markuse jutustus on tegelikut palju suurema loo keskne osa, mis algas juba Vanas Testamendis. Nüüd astub esile Jeesus, et viia see lõpetamata Vana Testamendi lugu lõpule. Sarnaselt iidsele Iisraelile, tuleb ka Jeesus välja kõrbesse ning läheb läbi Jordani jõe. Temaga saab alguse uuendatud Iisrael. Tema läbi on meil võimalus kuuluda nende hulka.

Jumala Isa hääl viitab Pühakirjale (Ps 2:7). Jeesusest saab see tõotatud kuningas, aga Tema teekond universumi troonile viib läbi Sulase kannatuse, millest on kuulutanud Jesaja (Js 42:1). Markuse evangeeliumi jutustuses avanevad taevad ning Isa nimetab Jeesust Pojaks, “keda Ta armastab”.

Selleks, et inimesed saaksid Teda tundma õppida ja Tema läbi Isa (armastust), peab Jeesus minema ristile - ja siis rebeneb templi eesriie kaheks ja isegi paganast sõdur tunnistab, et Ta on Jumala Poeg.

Tänase päevateksti keskne sündmus on Jeesuse ristimine.

Ristimise teema on kristlaste seas läbi aegade tekitanud vastuolusid. Ometi on võimalik leida selles õige tee, kui vaatame Jeesuse ristimist enda ristimise mudeli ja prototüübina. Jeesus on meie päästmise “pioneer” (teerajaja, eesmineja) (Hb 2:10) ning Messiana on Temas koondunud ja esindatud Tema rahvas. Meid ristitakse “Kristusesse”, ning mis on tõde Tema puhul, on tõde ka nende jaoks, kes on Temas (Gl 3:27).

Jeesuse ristimine oli sõnakuulelikkuse tegu. Ristija Johannese ristimine oli meeleparandusristimine. Jeesusel ei olnud patte, millest meelt parandada, kuid Tal oli sellest hoolimata võimalus pöörduda oma Isa poole ning allutada end veelkord tegema Tema tahet. Patust ärapöördumine ning Kristuse poole pöördumine peavad tänapäevani olema ristimises väljendatud.

Jeesuse ristimisele järgnes väestamise hetk - Püha Vaim langes Tema peale. Peetruse poolt edastatud evangeeliumi jutustuses öeldakse: “ Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega”, mille tulemusena Ta “käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga.” (Ap 10:38)

Neid, kes pühendavad end tegema Jumala tahtmist, ei jäeta ilma jõust seda tahet ka täide viia. Jeesuse ristimisele järgnes kinnitamise sõnum, ning sedasama, mida Jumal ütles Jeesusele, ütleb Ta ka meile. Jeesus oli loomu poolest Jumala Poeg, meie oleme Jumala lapsed adopteerimise kaudu, kuid sellest hoolimata ütleb Jumal igaühele meie seast: “Sina oled minu kallis laps ning mul on sinust hea meel!”  

Kohe peale ristimist oli Jeesus silmitsi kurjuse vägede ja kiusatustega. Sama võib juhtuda ka meiega, kuid siis tuleb meenutada, et meile nagu Jeesuselegi on antud Püha Vaimu vägi nende võitluste võitmiseks. Meile on antud ka “vaimumõõk” - see on Jumala sõna, millega kurjusele vastu seista ja kogu muu sõjavarustus (Ef 6: 11-18). Ja Jeesus ise sõdib koos meiega, Ta palub meie eest nii nagu Ta ütles ka Peetrusele: “Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks.” (Lk 22:32)