Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Tõotused ja palved

Teisipäev, 18. Mai 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 9:1-19

Taanieli palve oma rahva pärast
1Daarjavese, Ahasverose poja, kes oli meedlaste soost ja oli
saanud kaldealaste kuningriigi kuningaks, esimesel aastal,
2tema valitsemise esimesel aastal panin mina, Taaniel,
raamatuis tähele aastate arvu, mis prohvet Jeremijale tulnud
Issanda sõna järgi pidi täide minema Jeruusalemma varemeisoleku
kohta - seitsekümmend aastat.
3Ja ma pöörasin oma näo Issanda Jumala poole, otsides teda
palve ja anumistega, paastudes, kotiriides ja tuhas.
4Ma palusin Issandat, oma Jumalat, tunnistasin ja ütlesin:
„Oh Issand, sina oled suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut
ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske
peavad.
5Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused
ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja
seadustest,
6me pole kuulanud su sulaseid prohveteid, kes sinu nimel
kõnelesid meie kuningaile, vürstidele, vanemaile ja kogu maa
rahvale.
7Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis, nõnda
nagu tänapäeval on Juuda meestel ja Jeruusalemma elanikel ja
kogu Iisraelil, kes on ligidal ja kaugel kõigis maades, kuhu sa
nad oled pillutanud truudusetuse pärast, mida nad sinule
osutasid.
8Issand! Meil on häbi silmis, meie kuningail, meie vürstidel
ja meie vanemail, et me oleme sinu vastu pattu teinud.
9Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me
oleme hakanud temale vastu
10ega ole kuulanud Issanda, oma Jumala häält, et oleksime
käinud tema õpetuste järgi, mis ta pani meie ette oma sulaste
prohvetite läbi,
11vaid kogu Iisrael on astunud üle su Seadusest ja on
taganenud sellest, võtmata kuulda su häält. Seepärast on meie
peale valatud see vanne, mille ta on vandunud, mis Jumala sulase Moosese
Seaduses on kirja pandud. Sest me oleme tema vastu pattu
teinud.
12Ja tema on tõeks teinud oma sõnad, mis ta meie ja meie
valitsejate kohta, kes meie üle valitsesid, on rääkinud, saates
meile nii suure õnnetuse, mille sarnast ei ole sündinud kogu
taeva all, nagu see on sündinud Jeruusalemmas.
13Nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud, nõnda tuli
kogu see õnnetus meie peale. Aga me ei ole Issanda, oma Jumala
palet mitte leevendanud, et oleksime pöördunud oma süütegudest ja
tähele pannud sinu tõde.
14Seepärast oli Issand valvas ja tõi selle õnnetuse meie
peale; sest Issand, meie Jumal, on õiglane kõigis oma tegudes,
mis ta teeb. Meie aga ei ole kuulanud tema häält.
15Ja nüüd, Issand, meie Jumal, kes sa oled oma rahva
Egiptusemaalt ära toonud oma vägeva käega ja oled teinud enesele
nime, nagu see tänapäeval on: meie oleme pattu teinud ja õelad
olnud.
16Issand, kõigi su õiglaste tegude pärast pöördugu ometi su
viha ja raev su linnalt Jeruusalemmalt, su pühalt mäelt! Sest
meie pattude ja meie vanemate süütegude pärast on Jeruusalemm ja
sinu rahvas saanud teotusealuseks kõikidele meie naabritele.
17Ja nüüd, meie Jumal, kuule oma sulase palvet ja anumisi,
ja lase oma pale paista oma hävitatud pühamu peale Issanda
pärast!
18Pööra, mu Jumal, oma kõrv ja kuule, ava oma silmad ja
vaata meie hävingut ja linna, millele on pandud sinu nimi, sest
me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast,
vaid sinu suure halastuse pärast!
19Issand, kuule, Issand, anna andeks, Issand, pane tähele ja
tee see teoks iseenese pärast; mu Jumal, ära viivita! Sest su
linnale ja su rahvale on pandud sinu nimi.”

„Oh Issand, sina oled suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad….me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid sinu suure halastuse pärast!” (Tn 9:14, 18)

Taanieli eestpalve saab süüdatud “raamatuis” olevast Issanda sõnast (s 2), eriti aga prohvet Jeremija läbi antud Jumala tõotusest, et Iisraeli pagendus kestab 70 aastat (Jr 25:8–12; Jr 29:10-11). Issanda tõotused on need mis suunavad Taanieli palveid. Jumala tõotused oleks nagu takjapael, mille külge meie palved on määratud kinni jääma. Näiteks me teame, et Jumal kehtestab oma kuningriigi, aga Jeesus õpetas meid palvetama “Sinu riik tulgu”. Teades Jumala tahet, isegi selle ajasust - nagu Taanieli puhul - ei tohiks me jääda lihtsalt ootama, vaid edasi minema aktiivseis palvetes, et see tahe teostuks.

Kindlasti on siin ka üks saladus - Jumala suveräänsuse ja inimese vaba tahte paradoks, kuid praktiline küsimus jääb siiski kõlama: kuhumaani on minu palved kujundatud/ kantud Pühakirjast ning eriti Jumala tõotustest?

Oleme lugenud Taanieli silmapaistvast ustavusest Jumalale ning võibolla arvavad mõned, et see andis talle õiguse kellegi teise poole süüdistava sõrmega osutada - näiteks Iisraeli ja selle ekslike juhtide suunas. Aga kui sa nii arvad, loe kokku kui mitu korda esineb selles tekstis (s 5-16) sõna “meie”. Taaniel loeb ka ennast sinna truudusetute hulka! Kas see tähendab, et meiegi peaksime nutma oma rahva või kiriku pattude pärast ning neid mitte süüdistama? Vaid ära tundma, et oleme osa sellest ihust ja vajame seepärast Jumala armu ning andestust?

Läbi Taanieli palve on põimitud ka arusaamine Jumala loomusest - see algab sõnadega: “suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut …” (s 4), ta tunnistab, et Jumal on õige, halastav ja andeksandja (s 7,9) ning tuletab meelde Jumala päästetegusid (s 15). Selline Jumalapilt ei lase jahedalt või leigelt Jumalale läheneda, vaid sünnitab kirgliku, tungiva palve (s 17,19).

 
Palveta selle eest, mis sulle muret teeb, hoides silme ees Jumalat nii nagu Taaniel Teda kirjeldab…

Selle kommentaari autor: Paul Oakley