Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 3:14-21
Palve Kristuse armastuse mõistmiseks14Sellepärast ma põlvitan Isa ees,
15kelle käest iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime,
16et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu
läbi tugevaks seesmise inimese poolest,
17et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite
juurdunud ja kinnitatud armastuses,
18et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on
armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus,
19ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et
te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega.
20Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju
rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda,
21temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest
ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen.
Tänases tekstis kutsub Paulus meid üles järgnema talle taevasesse troonisaali. Kirjutades Efesose kogudusele, on ta niivõrd haaratud sellest, mida Jumal on tegemas, et ta peab vahepeal lihtsalt põlvili laskuma ning nende eest palvetama. Nemad on tema perekond ning see lähedane perekondlik side paneb ta instinktiivselt pöörduma meie kõikide Isa poole. Taas näeme kui intensiivselt Paulus suhtleb Kolmainsuse kõigi kolme Isikuga. Ta suunab oma palve Isale (s 14) paludes Püha Vaimu väge, et Poeg võiks selle kaudu usus olla kinnitatud efeslaste südameisse (s 16,17). Me palvetame meeletult suure Jumala poole. Paulus on veendunud, et Jumal tahab ja suudab „korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda“ ( s 20).
Võime peaaegu tunnetada Pauluse kirglikkust ning emotsiooni, kui ta oma palve edasi annab. Ta silme ees on kogudus mis on võidukas taevas ning väeline sõjaks maa peal, ning ta palub põhiliselt 2 asja: et Efesose kogudus võiks Püha Vaimu läbi saada sisemiselt tugevaks, ning et koguduse liikmetel võiks olla jõuline isiklik kogemus Kristuse armastuse sügavusest.
Paulus ei palu asju, mida tavaliselt eestpalvetes nimetatakse: ta ei maini palves tervendamist, ei tee eestpalvet suhete, juhtimise või kaitse pärast. Pauluse palve fookus on vaimulikel õnnistustel.
Ta palub armastuse ja väe pärast, „ sügavate juurte ja kindla aluse“ pärast (s 17). Ta igatseb, et nad võiksid kogeda Püha Vaimu väge ja ligitulemist, Vaimu elamist nende sees, ning kogu südame ja olemusega juurduksid Kristusesse. Ta teab, et siis kogevad nad, milline on tegelikult Jumala armastus. Ja see omakorda annab neile jõudu, seista vastu igasugustele ümbritsevast kuultuurikeskkonnast tulevaile kiusatustele ning rünnakutele. Sel viisil suudavad nad kindlalt püsima jääda.
Tundub, nagu Paulus muretseks, et Efesose kogudus omab Kristuse armastusest vaid “pea teadmist” või pealiskaudset kogemust, ning ta igtaseb et nad kogeksid palju enam. Sõnad, mida ta kasutab kirjeldamaks seda armastust, on taevalikud: laius, kõrgus, sügavus, pikkus - kuid viimselt ei olegi seda võimalik ei selgitada, mõõta või täiesti ära mõista (s 18-19).
Paulus palub, et kirja lugejad võiksid “täis saada” Jumalat (s 19). Ja see on võimas soov!
Selle kommentaari autor: APÜ