Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 11:1-19
Kahest tunnistajast1Mulle anti varda sarnane pilliroog ja öeldi: „Tõuse ja mõõda ära Jumala tempel ja altar ning need, kes seal kummardavad!
2Väljaspool templit olev õu jäta välja ning ära mõõda seda, sest see on antud paganaile ning nad tallavad püha linna nelikümmend kaks kuud.
3Ja ma annan oma kahele tunnistajale meelevalla ennustada kotiriidesse rõivastatult tuhat kakssada kuuskümmend päeva.
4Need tunnistajad on need kaks õlipuud ja kaks lambijalga, mis seisavad ilmamaa Issanda ees.
5Kui keegi tahab neile kurja teha, siis tuleb nende suust tuli välja ning sööb ära nende vaenlased, ning kui keegi peaks tahtma neile kurja teha, siis peab too nõnda tapetama.
6Neil on meelevald lukustada taevas, et nende ennustamise päevil ei sajaks vihma, ning neil on meelevald vete üle, et muuta neid vereks ning lüüa ilmamaad igasuguse nuhtlusega nii sageli, kui nad vaid tahavad.
7Kui nad on lõpetanud tunnistamise, siis hakkab metsaline, kes tuleb üles sügavusest, nendega sõda pidama ja võidab nad ära ning tapab nad.
8Ning nende korjused lebavad suure linna tänavail, mida hüütakse vaimulikul viisil Soodomaks ja Egiptuseks, kus löödi risti ka nende Issand.
9Inimesed rahvaste ja suguharude ja keelte ja paganahõimude seast näevad nende korjuseid kolm ja pool päeva ega lase nende korjuseid panna hauda.
10Ja need, kes elavad ilmamaal, rõõmustavad nende pärast ja hõiskavad ning läkitavad üksteisele kinke, sest need kaks prohvetit olid rängasti vaevanud ilmamaa asukaid.”
11Pärast seda kolme ja poolt päeva tuli elu vaim Jumalast nende sisse ja nad tõusid püsti oma jalgadele ning suur kartus langes nende peale, kes neid nägid.
12Ja nad kuulsid suurt häält taevast endile ütlevat: „Tulge siia üles!” Nad läksid pilve sees üles taevasse ja nende vaenlased vaatasid neid.
13Ja selsamal tunnil sündis suur maavärin, ning kümnendik linna langes kokku ja selles maavärinas tapeti seitse tuhat inimest, ning teised lõid kartma ja ülistasid taeva Jumalat.
14Teine häda on läinud, ennäe, kolmas häda tuleb varsti!
Seitsmes ingel puhub pasunat15Seitsmes ingel puhus pasunat, ja taevas kostsid valjud hääled: „Maailma kuningriik on saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks ning tema valitseb kuningana igavesest ajast igavesti.”
16Need kakskümmend neli vanemat, kes istusid Jumala ees oma troonidel, heitsid silmili maha ning kummardasid Jumalat,
17hüüdes: „Me täname sind, Issand, Kõigeväeline Jumal, kes oled ja kes olid, et sa oled võtnud oma suure väe ning hakanud valitsema kuningana!
18Paganad on vihastanud, aga nüüd on sinu viha tulnud ning on tulnud aeg mõista kohut surnute üle ning anda kätte palk prohvetitele, su sulastele, ning pühadele ning neile, kes kardavad su nime, väikestele ja suurtele, ning hävitada need, kes hävitavad ilmamaad.”
19Jumala tempel taevas avanes ning tema templis sai nähtavaks tema lepingulaegas, ja sündis välke ja kõuemürinaid ja pikselööke ja maavärin ja suur rahesadu.
Jeesus Kristus ütles, et Tema ehitab oma koguduse ning põrgu väravad ei saa sellest võitu (Mt 16:18). Martin Luther ütles kord, et kuni Jumalal oli tema jaoks tööd, mida teha, oli ta surematu. Need kaks ütlus aitavad meil seda kirjakohta mõista. Ajal, kui paljud kristlased olid silmitsi valikuga anda oma elu evangeeliumi kuulutamise pärast, vajasid nad julgustust, et Jumala eesmärgid kogudusele, ning neile endile, olid kindlad. (Kreekakeelne sõna “tunnistaja”, muutus meie keelekasutuses sõnaks “märter”)
Prohvet Sakarja raamatu kujundeid kasutades räägib Johannes esmalt linna mõõtmisest, ehk Jumala kaitsest Jeruusalemma üle. Siin tähistab Jeruusalemm kogudust, mis tol hetkel elas kannatuses, andes tunnistust Jumalast, kuid kes hiljem laskub taevast täiuslikuks muudtuna (Ilm 21:2). Ilmutuse 7 peatükis on kogudusele juba pandud pitser tema kaitsmiseks.
Seejärel on meie ees kaks tunnistajat. Nad ei ole kaks erilist indiviidi, vaid terve koguduse tunnistuse esindajad, kinnitades piibli põhimõtet, et igasugune tõde tuleb kinnitada kahe tunnistaja läbi (5Ms 19:15). Keelekasutuses leiame siin viiteid Eelija lugudele ning Egiptuse nuhtlustele. Tunnistajatele antakse aega lõpetada oma tunnistused, siis äratatakse nad surnuist üles nagu Jeesus, ning lõpuks tõstetakse taevasse. Nende vaenlastena mainitud linnad (s 8) tähistavad mistahes inimlikke ühinguid, mis põlgavad ära Jumala sõnumitoojad, ükskõik milline kultuuriline või religioosne taust neil ka poleks.
Tänases peatükis kirjeldatud tunnistamist sai kogeda 20. sajandi Hiina kogudus. Mao Tse-tung kiusas kogudust taga ja arvas, et ta suudab selle hävitada. Paljud kristlased tapeti ning pastorid vangistati. 1979. aastal aga taasavati esimesed suletud kirikud. Kogudus ei olnud hävitatud vaid see oli kasvanud! Täna on Hiinas 100 miljonit kristlast, kes teavad, et nende ustav tunnistus võib kaasa tuua ka kannatusi. See on tõdemus mida paljud läänemaailma kristlased peavad veel õppima.
Selle kommentaari autor: Ray Porter