Esmalt võib tunduda, et valdavalt on psalm kurja tegeva inimese süüdistus (või ka hoiatus sellisele inimesele), tegelikult aga on see adresseeritud ka vooruslikule lugejale. Psalmi kõnetus oleks kui suunatud hüpoteetiliselt kurja kavatseva inimese vastu, samas väljendatud nii, nagu kuuleks seda pealt ka mõistlik ja ustav lugeja, kes manitsuse heaks kiidab ning püüab ise psalmis kirjeldatud väärtuste järgi käituda. Jaakobuse kiri kasutab sarnast retoorilist võtet, kuulutades: "Kuulge nüüd, rikkad, nutke ja ulguge oma tulevaste hädade pärast!" (Jk 5:1). Ei Jaakobusel ega psalmistil olnud potentsiaalseid silmatorkavalt rikkaid või jultunult kurje inimesi oma lugejate hulgas, aga nad kõnetavad neid sellegipoolest, et nende kaudu jõuda heade inimesteni kes kuulevad ja panevad sõnumit tähele. 

Sõnum ise on lihtne. Need, kes teevad endale teed ülespoole teiste arvelt, lootes oma jõukuse ja võimu peale, kukuvad ükskord kindlalt. Neil aga, kes usukogukonna keskel rajavad oma usalduse Jumala peale, on edu ja kordaminek. Psalm on eelkõige hoiatust neile, keda ahvatleb võim ja jõukus. Samas on see rõhutuile lohutus ja ustavaile julgustus, jätkata oma valitud eluviisis. 

Paljud piibellikud katkendid võrdlevad õiglast inimest puuga. Näiteks (s 10), "Mina aga olen nagu haljas õlipuu Jumala kojas". Imetletud oma ilu poolest, on oliivipuu Piiblis ka viljakuse, õnnistuse, rahu ja pikaealisuse sümbol (Jer 11:16; Ho 14:7; Ps 128:3; 5Ms 7:13). Arvatavasti kasvasid oliivipuud templi aladel ning oliivipuude pildid kaunistasid ka templi seinu. Oliivipuu selline esiletoomine nii templis kui ka psalmis, on otsekui meenutushüüd inimestele, et need kes usaldavad Jumalat ja osalevad usukogukonnas -  võivad isegi keset kannatusi kogeda loovat, viljakat ja õnnistatud elu.