Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 1:8-17
Tänu ja palve8Esmalt ma tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kõikide pärast, sest teie usust räägitakse kogu maailmas.
9Jumal, keda ma oma vaimus teenin, kuulutades evangeeliumi tema Pojast, on ju minu tunnistaja, kuidas ma lakkamatult meenutan teid
10alati oma palveis, kui ma anun, et ehk ometi õnnestuks mul Jumala tahtmisel kord tulla teie juurde.
11Ma ju igatsen teid näha, et ma võiksin teile jagada mõnda vaimulikku andi teie kinnituseks,
12see aga tähendab: teie keskel leida üheskoos julgustust mõlemapoolse usu, teie ja minu oma varal.
13Ma ei taha ju, vennad, et teil jääks teadmata: ma olen sageli püüdnud teie juurde tulla, et mul oleks mingit vilja ka teie seas, nagu mul seda on muude rahvaste seas, ent tänini on mulle tulnud ikka mõni takistus.
14Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane.
15Seepärast olen valmis ka teile, Roomas asuvaile, kuulutama evangeeliumi.
Evangeeliumi vägi16Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele.
17Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: „Aga õige jääb usust elama.”
Paulus kirjutas inimestele, keda ta tundis ja kellest ta hoolis. Oma reisidel tutvus Paulus paljude inimestega ja seegi kiri on kirjutatud eelkõige isiklike suhete kontekstis. Kuigi Paulus oli tahtnud külastada Roomat juba ammu, polnud see seni veel õnnestunud (s 13). Oma Rooma kirja sissejuhatuses selgitab ta üksikasjalikult Jeesuse evangeeliumi sisu ja mida see tähendab maailmale, kes on kaotanud oma tee (s 16-17).
On õpetlik tähele panna, kuidas Paulus näeb suhet kogudusega, mida ta polnud kunagi külastanud. Näeme, et Paulus tänab Jumalat Rooma kristlaste ning nende usu eest (s 8), ning on väga innukas nende eest palvetama (s 9,10). Ta igatseb väga neid külastada ning julgustada (s 10-13). Ta tahab igati toetada koguduse vaimset arengut (s 8) ning soovib Rooma kristlastele pakkuda õpetust. Paulus usub, et külaskäik looks võimaluse vastastikku üksteist abistada ja näebki seda kohtumist kahepoolse suhtena. Rooma kogudusel on palju anda ka Paulusele (s 11-12).
Kui tahaksime mõista Pauluse teoloogiat, siis salmid 16 ja 17 on selle võtmeks. Paulus ei häbene evangeeliumi, sest on veendunud, et see Jumala poolt antud sõnum on niivõrd väeline, et igaüks, kes sellele usus vastab, kogeb reaalset muutumist (s 16).
Praeguses maailmas tahavad inimesed ise otsustada asja tõesuse või mitte-tõesuse üle, ning soovivad teada kas see toimib. Kristlased aga võtavad tõe vasu usus ja on sellele pühendunud. Ka Paulus kinnitab, et evangeelium toimib, kuid on tõde mida tuleb vastu võtta usus.
Evangeelium ilmutab ja teostab Jumala õigust (s 17). John Stott ütleb, et evangeeliumisse on koondunud Jumala õiglus, Tema tegutsemine (kui Ta tuli meid päästma) ning Jumala saavutus (Ta kinkis meile õigsuse staatuse). Meie osa on vastata evangeeliumi sõnumile usuga, võttes vastu Kristuse ja Tema pääste. Kristlik elu kulgeb algusest lõpuni üksnes usus (s 17).
Evangeeliumi kuulutamine oli Pauluse jaoks Jumala teenimine vaimus (s 9) mis tekitas temas ka suure igatsuse olla inimeste keskel, kes kuulusid Jumalale. Ta soovis näha kuidas Jumala vägi nende keskel toimib ning saada osa kõigest, mida Jumal tegi.
Selle kommentaari autor: APÜ