Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hädas

Neljapäev, 7. Juuli 2022

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 4:12-22

Vilistid röövivad seaduselaeka
12Aga keegi benjaminlane jooksis lahingust ära ja tuli selsamal päeval Siilosse, riided lõhki käristatud ja mulda pea peal.
13Ja kui ta tuli, vaata, siis istus Eeli istmel tee kõrval valvates, sest ta süda värises Jumala laeka pärast; ja kui mees jõudis linna kuulutama, siis kisendas kogu linn.
14Kui Eeli kuulis kisendushäält, siis ta küsis: „Mis kära see on?” Siis ruttas mees ja tuli ning jutustas Eelile.
15Eeli oli üheksakümmend kaheksa aastat vana ja ta silmad olid tuhmid, nõnda et ta enam ei näinud.
16Ja mees ütles Eelile: „Mina olen lahingust tulija. Ma põgenesin täna lahingust.” Ja tema küsis: „Kuidas oli lugu, mu poeg?”
17Siis kostis sõnumitooja ja ütles: „Iisrael põgenes vilistite eest ja rahva kaotuski on suur. Ka su mõlemad pojad, Hofni ja Piinehas, on surnud ning Jumala laegas on ära võetud.”
18Ja sündis, kui ta Jumala laegast nimetas, et Eeli kukkus istmelt värava kõrval tagurpidi, murdis oma kaela ja suri, sest mees oli vana ja raske; ta oli Iisraelile kohut mõistnud nelikümmend aastat.
19Ja tema minia, Piinehasi naine, oli viimaseid päevi lapseootel; kui ta kuulis seda sõnumit, et Jumala laegas oli ära võetud ja ta äi ja mees surnud, siis ta varises kokku ja sünnitas, sest temale tulid sünnitusvaevad.
20Ja otse ta suremise ajal ütlesid naised, kes seisid ta juures: „Ära karda, sest sa oled sünnitanud poja!” Aga tema ei vastanud ega pannud tähelegi,
21vaid pani poeglapsele nimeks Iikabod[f] + [fr] 4:21 [ft] Nimi Ikabod tähendab 'ilma auta'. [f*], et öelda: „Au on Iisraelist lahkunud”, sellepärast et Jumala laegas oli ära võetud, ning oma äia ja mehe pärast.
22Ja ta ütles: „Au on Iisraelist lahkunud, sest Jumala laegas on ära võetud.”

Kas oled mõnikord tundnud nagu oleks Jumal ära läinud? Ta on tegelikult siin, ning ootab et sina tungiksid edasi, tema ligiollu.

Iisraeli laste jaoks sümboliseeris seaduselaegas Jumala kohalolekut. Ülempreester Eeli oli peaaegu sada aastat vana, priske ja praktiliselt pime. Hullem oli see, et ta lubas oma poegadel Hofnil ja Piinehasil määrata rahva vaimuelu üle. Mis ime siis, et Iisraeli seisukord oli halb ja rahvas oli hädas. Mõeldes, milline kaotus neile just äsja vilistide käe läbi oli sündinud, pole ime, et nad nii reageerisid (3).

“Tooge seaduselaegas! “ hüüdsid nad. Aga Jumal oli öelnud, et rahvas peab ise minema seaduselaeka juurde mitte vastupidi ( vt 5Ms 12:5 “vaid otsige seda paika, mille Issand, teie Jumal, valib kõigilt teie suguharudelt, et sinna panna oma nime; tema eluaset otsige, ja sinna minge!”). Rahvas oli Jumala ligiolu asendanud seaduselaekaga.

Kas ka meie võime olla süüdi samasuguses eksimuses? Kas meie elus on mingi püha ese, miski, mida kummardame, teenime või peame olulisemaks kui Jumala ligiolus viibimist? Näiteks jumalariigi töö?Kui seaduselaegas jõudis kohale, hakkas rahvas nii kõvasti rõõmustama, et isegi nende vaenlased värisesid (s 6 - 8). Aga sellest ei olnud mingit kasu - ja Iisrael kaotas ka oma järgmise lahingu suure hävinguga (11).

Eeli oli enam vapustatud seaduselaeka kaotamisest kui oma poegade surmast (18). Terve selle traagilise õnnetuste ahela aga lõpetas Piinehasi naine, kes suri sünnitamise käigus ( 21).

Eeli minia oli samavõrra vapustatud.  Tema vapustuse pingerida, nii kuidas ta seda väljendas, on mõtlemapanev - kõigepealt Jumala laeka kaotus, siis oma äia surm ning viimaks abikaasa kaotus - see kõik kutsus esile ebatavalise sünnitegevuse ning tõi surma. Sõbrad, kes ta surmahetke püüdsid kergendada teatega, et sündinud on poeglaps, et ta kannatused ei ole asjatud, pidid kogema, et see ei lohutanud teda, sest kuidas sai ta rõõmustada poja üle, kes oli sündnud rahva sekka, kelle keskelt Jumal oli lahkunud? Oma pojale antud kohutav nimi “Au on lahkunud “  väljendas kõige selgemini tema lohutamatut ahastust. Ta ei uskunud, et see poiss kogeb üldse mingit rõõmu või jääb elama Iisarelis, kes on ilma Jumalata. Vääral teoloogial võivad olla kaugele ulatuvad tagajärjed - ning Eeli minial oli kindlalt väär arusaam toimuvast. Ta oli vägagi pühendunud Jumalale, ning tema usk, et ilma Jumala ligioluta on katastroof vältimatu  - see oli igati õige. Kuid ta eeldas vääralt, et Jumala ligiolu sümbolite kaotamine, tähendab ühtlasi seda, et Jumal ise enam aktiivselt Iisraeli heaks ei toimi. Ei saa toimida. Ning Iisraeli kaotus tundus seda oletust igati tõendavat.

Tegelik häda ei olnud religioosse sümboli kadumine. Rahvas oli kaotanud oma Jumala. Ja oli vaja, et inimesed parandaksid meelt ning tuleksid Jumala juurde tagasi.

 
“Sest Issand ütleb Iisraeli soole nõnda: Otsige mind, et te jääksite elama!” (Am 5:4)

Selle kommentaari autor: APÜ