Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 6:60-71
Jüngrite usk pannakse proovile60Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: „See sõna
on ränk, kes suudab seda kuulda?”
61Aga Jeesus, kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast
nurisevad, ütles neile: „Kas see ärritab teid?
62Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega
üles minevat sinna, kus ta oli enne?
63Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis
ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.
64Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.” Jeesus teadis ju algusest
peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab.
65Ja ta ütles: „Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa
tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa.”
66Seepeale lahkusid paljud ta jüngritest tema juurest ega käinud
enam koos temaga.
67Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: „Kas teiegi tahate ära
minna?”
68Siimon Peetrus vastas talle: „Issand, kelle juurde me peaksime
minema? Sinul on igavese elu sõnad,
69ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.”
70Jeesus vastas neile: „Eks ma ole teid kahtteistkümmend välja
valinud, ent üks teie seast on kurat.”
71Aga seda ta ütles Juudas Iskarioti kohta, sest see kavatses teda
reeta, üks neist kaheteistkümnest.
“Jumal ei ole meile tõotanud kerget teekonda, aga ta on tõotanud, et see on turvaline” (William C Miller). Tänases tekstis muutub rahva seni kõrgendatud meeleolu (ning soov Jeesus kuningaks teha, Jh 6:15) Jeesuse ära tõukamiseks. Miks? Sest inimesed suudavad Jeesust aktsepteerida hea ja väelise inimesena, isegi vaimuliku juhina, aga hakates rääkima, et Ta on Jumala Poeg, kelle missioon on anda inimestele igavene elu - avab Jeesus oma tõelise olemuse.
Jeesus märkab, et isegi Ta enda jüngritel on raske seda sõnumit vastu võtta: “Kas see solvab teid?” (s 61). Ehk olid jüngrid juba Jeesusega seoses mingeid karjäärimõtteid mõlgutanud?
Jeesuse Jumala-jutt koos erakordsete elu-ja-surma väidetega oli väga kaugel sellest, mida jüngrid oodanud olid. “Jüngrid olid valmis valitsema, aga mitte surema”* Kuigi nad olid näinud vaid murdosa Jeesuse tegelikust missioonist, mis hiljem viis Ta ristile ning siis tagasi ausse; oli juba nüüd Jeesuses neile liiga palju Jumalat. Ja paljud Jeesuse järgijad lahkuvadki.
Teiseks küsib Jeesus kaheteistkümnelt, kas ka nemad soovivad lahkuda (s 67). Jeesus kasutab kreeka keeles sellist grammatilist küsimuse vormi, mis eeldab jaatavat vastust - ehk Ta veenab jüngreid mitte lahkuma. Kuigi keegi ei sa tulla Jeesuse juurde, ilma et Jumal teda võimeliseks teeks (s 37, 65), on usklike kutsumine jääda Jeesuse lähedale. Siimon Peetrus on see, kes purskab vastuseks, et neil pole mingit muud võimalust, kui jääda (s 68) - mitte keegi teine, peale Jumala Poja, ei räägi sõnu, mis juhivad igavesse ellu.
Kolmas küimus (s 70) meenutab kainestavalt, et Jeesus on see, kes valib meid - ja meie osa on jääda Tema ligiollu. Ka see, kes Ta viimaks reedab, üks neist kõige lähemaist.
Kord jagas üks vaimulik mulle ajast, mil tema teenimine vaimulikuna tundus talle tühisena, siis näis talle, et ta lihtsalt teeskleb ja ta mõtles, kas ta üldse on kunagi päriselt uskunud. Jeesust järgida Talle väga lähedal püsides ei ole üldse kerge, aga Tema, kes tunneb meid täiesti, veenab ja innustab meid kõigiti mitte lahkuma. Jeesus igatseb, et me jääksime.
Selle kommentaari autor: Michael Quicke