Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jeremija 45
Troostisõnad Baarukile1Sõna, mis prohvet Jeremija rääkis Baarukile, Neerija pojale, kui see kirjutas raamatusse neid sõnu Jeremija suust Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal; ta ütles:
2"Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal, sinu kohta, Baaruk:
3Sa ütled: "Häda mulle! Sest Issand lisab mu valule piina! Ma olen väsinud ohkamisest, ma ei leia hingamist!"
4Ütle siis temale nõnda: Nõnda ütleb Issand: Vaata, mis ma olen ehitanud, selle ma kisun maha, ja mis ma olen istutanud, selle ma kitkun välja - ja nimelt kogu maa!
5Ja sina nõuad enesele suuri asju! Ära nõua! Sest vaata, ma toon õnnetuse kõigile, ütleb Issand. Ometi ma jätan sulle osaks su elu kõigis paigus, kuhu sa lähed."
Jeremija oli oma sõnumite üleskirjutamise ja rahvale ettelugemise usaldanud Baarukile ja näib, et sellest ajast tegutsesid need kaks meest koos. Koos viidi nad ka Egiptusse nagu teame.
Võib ette kujutada, et selline koostöö tõstis algul Baaruki iseteadvust, võib-olla ootas ta suuri tulemusi prohveti kuulutuste ettekandmisest. Juhtus aga nii, et kuningas vihastus hoiatavaid sõnumeid kuuldes, põletas Baaruki kirjutatud rullraamatu ja käskis vahistada nii Jeremija kui Baaruki (vt 36:23-26). Nad pääsesid ainult Jumala varjava käe tõttu.
Vahel on usus noortel hädaoht pettuda, kui tulevad esimesed raskused. Mõelgem aga, millist mittemõistmist, vaenu, süüdistusi, tagakiusu oli üle elanud Jeremija. Raskused vaid kasvatasid teda ja tõid lähemale Jumalale. Sama õppetunni pidi saama nüüd Baaruk. Jumalal oli öelda talle kolm asja:
- esiteks, Jumala südamevalu ja mure oli võrratult suurem kui Baaruki oma. Jumal pidi tunnistama, et Ta looming, Tema ehitatu ja istutatu variseb kokku ja kistakse maha.
- teiseks, omaenda ettekujutused suurtest asjadest tuleb jätta ja oodata Jumala tegevust. Mitte: mida mina tahan, vaid: mida Tema tahab.
- kolmandaks, Jumal on temaga kõikjal, kuhu ta läheb, ja säästab teda.
Selle kommentaari autor: Udo Veevo