Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hesekieli 21:18-32

Kolmapäev, 11. August 2004

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hesekieli 21:18-32

Issanda terav mõõk
18Sest katsumine tuleb - aga kuidas, kui ei ole vihatud vitsagi? ütleb Issand Jumal.
19Aga sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja löö käsi kokku! Ja kahekordistugu mõõk, saagu kolmekordseks mahalöömise mõõk, see suur mahalöömise mõõk, mis käib nende ümber,
20et südamed vabiseksid ja komistusi oleks palju! Kõigi nende väravate juurde olen ma pannud ähvardusmõõga: see on tehtud välkumiseks, ihutud tapmiseks.
21Koondu paremale, suundu vasakule, kuhu iganes su teral on kästud!
22Minagi löön käsi kokku ja vaigistan oma tulist viha. Mina, Issand, olen rääkinud." 23Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
24"Sina, inimesepoeg, tee kaks teed Paabeli kuninga mõõga tulekuks, samalt maalt tulgu mõlemad; ja valmista teetulp, valmista see linnatee otsa juurde.
25Märgi mõõga tuleku tee ammonlaste Rabbasse ja Juudasse, kindlustatud Jeruusalemma!
26Sest Paabeli kuningas seisab teelahkmel, mõlema tee alguses, liisku heites: ta raputab nooli, küsitleb teeraveid, uurib maksa.
27Tema paremas käes on liisk "Jeruusalemm": tuleb üles seada müürimurdjad, avada suu sõjakisaks, tõsta häält hõiskamiseks, panna müürimurdjad väravate vastu, kuhjata piiramisvall, ehitada piiramisseadmed!
28See on Jeruusalemma elanike silmis küll valeennustus: neile on ju antud vanded. Tema aga meenutab süütegu, et oleks põhjust vallutamiseks.
29Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et te meenutate oma süüd, millega teie üleastumised on saanud avalikuks ja teie patud kõigis teie tegudes nähtavaks, ja et teid on meenutatud, siis võetakse teid pihku.
30Ja sina, süüga teotatud Iisraeli vürst, kelle päev on tulnud, aeg lõplikuks karistamiseks,
31nõnda ütleb Issand Jumal: Heida ära peakate, võta peast kroon! Mis on, ei jää selleks, mis ta on: alandlik ülendatakse, kõrk alandatakse.
32Varemeiks, varemeiks, varemeiks teen ma selle! Seegi ei jää selleks, mis ta on, kuni tuleb see, kellel on õigus selle peale, ja mina annan selle temale.

Jumala tahte eest ei saa põgeneda. Võime selle vastu võidelda, seda ära hoida aga ei õnnestu.

Juuda kuningas Sidkija sõlmis Paabeli kuningaga vasallilepingu, kuid murdis seda hiljem. Prohvet Jeremija soovitas mitte mässata babüloonlaste ülemvõimu vastu ja end vabatahtlikult nende kätte anda, ent nõrk kuningas kartis vürste ja kuulas neid. Nii astus ta tegelikult vastu Jumalale. Ilmselt hakkasid koos Juudaga mässama ka ammonlased ja Nebukadnetsar asus kättemaksu teele. Liisu läbi tegi ta otsuse kelle kallale esmalt minna ja Jumal näitab Hesekielile, milline see otsus tuleb. Esimese löögi saab Jeruusalemm.
Kui palju kordi oli Jumal hoiatanud valesammude eest, et säästa oma rahvast. Kuid valeprohvetid kinnitasid püha vandega, et Jeruusalemm ei lange kunagi vaenlase kätte.
Rahumeelse allaandmise asemel tõi sõnakuulmatus verevalamise ja hävitustöö ning juudid jäid ikkagi Paabeli võimu alla.
Kui palju halba saaksime ära hoida allutades end Jumala tahtele, kuulates Tema sõna.

Loetud tekstis kõnetab Jumal otseselt ka kuningas Sidkijat (s 31).
Sidkija ei olnud alandlik Jumala ees. Lisaks vasallilepingu rikkumisele soosis ta ebajumalateenimist, ebaõiglust ning prohvetite alandamist. Nüüd alandati teda.
Eks ole nii, et „alandlikkus“ on võõrsõna ka paljude jaoks meie hulgast - ja seda nii Jumala kui inimeste suhtes. Arvame ikka, et ennast saab maksma panna vaid solvanguile ja alandusele samaga vastates. Jeesus ütles hoopis midagi muud: silm silma ja hammas hamba meetodi asemel ei soovita ta panna vastu sellele, kes sulle kurja teeb, vaid keerata lööjale ka teine põsk.
Alandlikkus ei ole tunnus inimese nõrkusest, vaid tugevusest. Samaga vastates ei saavuta me midagi, aga armastusega öeldud sõna võib imet teha. Alandlikkus Jumala ees tähendab talle allumist. Miika 6:8 ütleb: „Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?“
Seda kõike meie eneste pärast, et saaksime osa tema tõotustest ja tõeliselt kogeda tema armastust.

Alandlikkus Jumala ees tähendab talle allumist.

Selle kommentaari autor: Helika Gustavson