Laupäev, 18. September 2004
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kl 1:9-14
Tänu ja palve koguduse eest9Seepärast ei ole ka meie, sellest päevast peale kui me seda kuulsime, lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises,
10et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises
11ning saaksite vägevaks kogu väega tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga
12tänades Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis,
13kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki,
14kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine.
Kas pole vahel nii, et kui teisel läheb hästi, siis selle asemel, et rõõmustada ühes rõõmsatega ja tema hea käekäigu eest Jumalat tänada, hakkab sees närima kadeduseuss?
Paulus annab aga hoopis teistsugust eeskuju. Kuuldes koloslaste usust ja armastusest ta tänab Jumalat (1:3) ning peale selle palvetab, et Jumal neid veelgi enam õnnistaks.
Siin on meil midagi õppida:
1) Täna Jumalat kui su kaaslasel või naabril (naaberkogudusel) hästi läheb!
2) Palveta tema eest, et ta võiks olla veelgi parem tööriist Jumala käes.
3) Täna Jumalat, kes on ka sind teinud Taevariigi pärijaks (12), tõmmates sind välja pimedusest ja pannes valgusesse (13).
Milline olen, kas kade või rõõmus?