Kui Piibel kirjeldab maailma lõppu, siis kasutab ta tihti võitluse, lõikuse ja kohtumõistmise kujundit. Toimub lõplik lahing, milles kurjuse jõud saavad hävitatud. Jumal mõistab kohut rahvaste üle. Ta kogub kokku oma rahva nagu põllumees viljasaagi. Ainult nii saab võimule pääseda rahu ja õiglus. Mõnele võib tunduda see mõte raskesti taibatavana, kuid kurjast on vaja jagu saada, et hea saaks võidutseda. Jumala rahvast, vastupidiselt kirjakohale Mi 4:3, kutsutakse sõtta (Jl 4:9,10). Kuigi võitlus kurjaga jõuab haripunkti lõpuaegadel (mis võivad olla lähemal, kui arvame!), möllab sõda juba praegu. Selles sõjas leiavad nõrgad äkki, et nad on tugevaks saanud (Jl 4:10).
Misiganes mõtteid need kujutluspildid meis ka tekitavad, on kogu raamatu sisuks tõotus, et Jumal on loomas midagi uut. See tõotus täitub Uues Testamendis. Teadmine, et saabub Jumala õiglane valitsus, annab meile turvatunde, kuid mitte rahulolu enesega. Joel julgustab meid olema ustavad ja eksimuse korral tagasi pöörduma Jumala juurde. Selline on tee turvalisse tulevikku: Jumalalt andestuse vastuvõtmine ja elamine jõus, mis tuleb Temalt.