Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 14:43-52
Jeesus vangistatakse43Ja otsekohe, kui Jeesus alles rääkis, saabuski Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja koos temaga mõõkade ja nuiadega meeste salk ülempreestrite ja kirjatundjate ja vanemate poolt.
44Aga tema äraandja oli andnud neile leppemärgi: "See, kellele ma annan suud, ongi tema. Tema võtke kinni ja viige valve all ära!"
45Ja Juudas tuli ja astus kohe Jeesuse juurde ja ütles: "Rabi!" ja andis talle suud.
46Aga nemad panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.
47Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
48Ja Jeesus hakkas neile rääkima: "Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?
49Ma olen olnud päevast päeva teie juures pühakojas õpetamas, ja teie ei ole mind kinni võtnud! Kuid kirjad peavad täide minema!"
50Ja kõik põgenesid, jättes ta maha.51Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.
52Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase särgi ja põgenes alasti.
See, mida Jeesus nimetas oma tunniks, oli käes (s 41). Tema katsumus algas. Nüüd oli ta täielikult maha jäetud...
Me teame seda lugu, see on meile väga tuttav. Me ei tohiks aga unustada, et Jeesuse jünrgrid jätkavad tema ärasalgamist ka täna. Me ei suuda uskuda, et saaksime Issanda Peetruse kombel hüljata. Kindlasti mitte mina, ütleme, nagu 12 jüngrit Viimasel Õhtusöömaajal. Kuid nagu nemad, ei mõista ka meie tihtipeale ei ennast ega oma motiive õigesti. Juudas on läinud ajalukku kui suurim reetja, võib-olla ebaõiglaselt. Aga kui palju kristlasi täna – tundmatuid või tuntuid – reedavad Issanda, peitudes kalkuleeritud, kuid võltsi siiruse maski taha?
Tundmatu noormehe lugu on kui ilmekas mõistujutt. See noormees võib väga hästi olla Markus ise. Esimesed lugejad kindlasti teadsid, kes ta on, kuid meie jaoks jääb see tegelane saladuskatte varju. Markus või mitte, tema alastiolek ja häbi on ausalt talletatud. Me võime kõik põgeneda dilemmade eest, millega kohtume. Kui seda teeme, siis fassaad, mille taga peitume, kistakse ära ja meie tegelikud motiivid tulevad nähtavale. Ka meie leiame ennast alasti ja jooksmas vales suunas.
Jeesus rõhutas oma jüngritele vägivallatust, kuid nemad ei näinud muud valikud kui jalga lasta. Kristlased, kes täna puutuvad kokku vägivallaga, püüavad leida siiski kolmandat teed, mis poleks ei vägivallale vägivallaga vastamine ega ka ohutusse põgenemine ja oma usu varjamine. Need meist, kes elavad sallivamas ühikonnas, ei peaks liiga kiiresti hukka mõistma neid, kes ei tea, kuidas teha õigeid valikuid, või isegi, mis need õiged valikud on. Ohutumates ühiskondades me kõik siiski teame, mida tähendab surve ja paanika ajal oma kohustuste eest põgeneda.
Selle kommentaari autor: John Harris