Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 1
Taanieli ja tema kaaslaste kasvatus Paabeli kuningakojas1Juuda kuninga Joojakimi kolmandal valitsemisaastal tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemma alla ja piiras seda.
2Ja Issand andis tema kätte Juuda kuninga Joojakimi ja osa Jumala koja riistu, ja ta viis need Sinearimaale oma jumalakotta; ta viis riistad oma jumala varakambrisse.3Ja kuningas käskis Aspenast, ülemteenrit, et ta tooks Iisraeli lastest, niihästi kuninglikust soost kui suursuguste hulgast,
4noori mehi, kellel ei oleks ühtegi kehalist viga ja kes oleksid ilusa välimusega, kes oleksid taibukad kõigis teadustes, targad ja arusaajad, ja kes oleksid kõlblikud teenima kuningakojas; ja neile pidi ta õpetama kaldea kirja ning keelt.
5Ja kuningas määras neile igapäevase osa kuninglikust roast ja veinist, mida ta ise jõi; ja nõnda pidi neid kasvatatama kolm aastat, et nad selle järel võiksid astuda kuninga teenistusse.
6Ja nende seas olid Juuda lastest Taaniel, Hananja, Miisael ja Asarja.
7Ja ülemteener pani neile nimed: ta nimetas Taanieli Beltsassariks, Hananja Sadrakiks, Miisaeli Meesakiks ja Asarja Abednegoks.8Aga Taaniel otsustas oma südames ennast mitte rüvetada kuninga roaga ja tema joodava veiniga, ja ta taotles ülemteenrilt, et tal poleks vaja ennast rüvetada.
9Ja Jumal laskis Taanielil leida heldust ja armu ülemteenri ees.
10Aga ülemteener ütles Taanielile: "Ma kardan, et kui mu isand kuningas, kes on määranud teie roa ja joogi, näeb teie palged olevat viletsama välimusega kui teistel teieealistel noortel meestel, viib see mu pea hädaohtu kuninga ees."
11Siis ütles Taaniel ülevaatajale, kelle ülemteener oli määranud Taanielile, Hananjale, Miisaelile ja Asarjale:
12"Tee ometi oma sulastega kümme päeva katset, et meile antakse süüa taimetoitu ja juua vett!
13Siis võrreldagu sinu juuresolekul meie välimust ja nende noorte meeste välimust, kes söövad kuninglikku rooga, ja selle järel talita oma sulastega, nagu sa heaks arvad!"
14Ja ta kuulas neid selles asjas ning katsetas nendega kümme päeva.
15Aga kümne päeva pärast näis nende välimus ilusam ja ihu priskem kui ühelgi neist noortest meestest, kes sõid kuninglikku rooga.
16Siis ülevaataja võttis nende roa ja nende joodava veini ära ja andis neile taimetoitu.17Ja Jumal andis neile neljale noorele mehele igasuguses kirjas ja teaduses tarkust ja taipu, Taaniel mõistis aga igasuguseid nägemusi ja unenägusid.
18Ja kui need aastad olid möödunud, mille järel kuningas oli käskinud nad enese ette tuua, viis ülemteener nad Nebukadnetsari ette.
19Ja kuningas rääkis nendega, ja nende kõigi hulgast ei leidunud Taanieli, Hananja, Miisaeli ja Asarja sarnast, nõnda tulid nad kuninga teenistusse.
20Ja kõigis teaduse ja tarkuse asjus, milles kuningas neid küsitles, leidis ta nad olevat kümme korda üle kõigist ennustajaist ja nõidadest, kes olid kogu ta kuningriigis.
21Ja Taaniel jäi sinna kuningas Koorese esimese aastani.
Taaniel ja ta sõbrad oleksid väga kergesti võinud tunda endid täiesti võimetutena olukorra ees, millest nad endid leidsid. Igakülgselt olid nad nõrgemal positsioonil – alistatud rahva esindajatena võõra võimu all. Nende julgus esile astuda ja erineda teistest põhines kindlusel ja usaldusel, mis neil oli Iisraeli nähtamtu Jumla vastu, kelle käes oli ka tegelikult kontroll asjaolude üle – see polnud mitte Paabeli kuninga poliitilise üleoleku tõttu, et Iisrael talle allutatud oli, vaid Jumala enda teo tõttu (s. 2)
Nebukadnetsari käes ei olnud lõplikku kontrolli asjade üle. Kui meie uskumused sunnivad meid välja astuma selle eest, mida usume ja teistest erinema, siis meie julgus – või selle puudumine – on väga heaks indikaatoriks, kus ja kelle käes me tõeliselt usume, et on kontroll. Nagu ka Taanieli jaoks – elades usklikuna uskmatus maailmas ei nõu see mitte ainult julgust teistest erineda, vaid ka tarkust, et teada, kuhu tõmmata piir.
Ilmselgelt oli Taaniel nõus aksepteerima Paabeli polüteistliku taustaga haridust, samuti oli ta nõus muutma oma nime. Kuid toiduga oli teine lugu. See ei pruukinud olla mitte ainult seetõttu, et see toit oli tseremoniaalselt ebapuhas Taanieli jaoks, vaid ka seetõttu, et võttes vastu külalislahkust, tähendas see tollel ajal ka tingimusteta ustavuse kinnitamist selle osutajale – lubadus, mida Taaniel ei olnud valmis andma. Otsus selles küsimuses endale kindlaks jääda, pidi põhinema ta palveelust saadud kindlusel. Ka meie peame paluma tarkust, et teada, millistes küsimustes ei tohiks me olla nõus kompromisse tegema.
Jumal premeeris oma teenreid. Ta käsi polnud mitte ainult Taanieli taotluse rahuldamise üle (s 9) vaid ka selle erakordsete tulemuste üle (s 15). Nende arusaamine ja tarkus selle aja lõpuks, polnud mitte ainult raske töö tulemus, vaid ka Jumala kingitus (s 17). Siin on peidus ka julgustus meie jaoks – just nagu Taanieli päevil, neid kes austavad Jumalat, austab Jumal ka vääriliselt vastu.
Selle kommentaari autor: Chris Doig