Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 6
Taaniel visatakse lõvide ette1Ja meedlane Daarjaves sai kuningriigi enesele, kui ta oli kuuskümmend kaks aastat vana.
2Daarjaves arvas heaks seada kuningriigi üle sada kakskümmend asehaldurit, et neid oleks kogu kuningriigis,
3ja nende üle kolm ametikandjat, kellest üks oli Taaniel, kellele need asehaldurid pidid aru andma, et kuningale ei sünniks kahju.
4Taaniel oli silmapaistvam kui teised ametikandjad ja asehaldurid, sellepärast et temas oli eriline vaim; ja kuningas kavatses tema tõsta üle kogu kuningriigi.
5Siis need ametikandjad ja asehaldurid otsisid ettekäänet, et leida Taanielile kuningriigivastast süüd; aga nad ei suutnud leida ühtegi ettekäänet ega midagi halba, sellepärast et ta oli ustav ja mingit hooletust ega halba tema kohta ei leidunud.
6Siis ütlesid need mehed: "Me ei leia selle Taanieli vastu ühtegi ettekäänet, kui me ei leia seda ühenduses tema Jumala seadusega."
7Siis need ametikandjad ja asehaldurid tormasid kuninga juurde ja ütlesid temale nõnda: "Kuningas Daarjaves elagu igavesti!
8Kõik kuningriigi ametikandjad, maavalitsejad ja asehaldurid, nõunikud ja maavanemad on pidanud nõu, et kuningas annaks korralduse ja jõustaks keelu, et igaüks, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõvide auku.
9Nüüd, kuningas, avalda keeld ja kirjuta kiri, mida meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse tõttu ei tohi tühistada!"
10Ja kuningas Daarjaves kirjutas kirja ja keelu.11Aga kui Taaniel sai teada, et kiri oli kirjutatud, siis läks ta oma kotta, mille ülakambri aknad olid avatud Jeruusalemma poole. Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud.
12Siis need mehed tormasid sisse ja leidsid Taanieli palvetamast ja anumast oma Jumala ees.
13Seejärel astusid nad kuninga ette ja küsisid kuninga keelu kohta: "Kas sa pole mitte kirjutanud keeldu, et iga inimene, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõvide auku?" Kuningas kostis ja ütles: "Asi on kindel meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse järgi!"
14Siis nad kostsid ja ütlesid kuninga ees: "Taaniel, kes on Juuda vangide hulgast, ei hooli sinust, kuningas, ega keelust, mille sa oled kirjutanud, vaid ta palvetab kolm korda päevas oma palvet."15Kui kuningas seda kuulis, siis oli see temale väga ebameeldiv ja ta oli mures Taanieli pärast, kuidas teda päästa; ja ta nägi vaeva tema päästmiseks kuni päikeseloojakuni.
16Siis need mehed tormasid kuninga juurde ja ütlesid kuningale: "Tea, kuningas, et meedlaste ja pärslaste seaduseks on, et ühtegi kuninga antud keeldu või korraldust ei tohi muuta!"
17Siis kuningas andis käsu ja Taaniel toodi ning visati lõvide auku. Kuningas rääkis ja ütles Taanielile: "Sinu Jumal, keda sa lakkamata teenid, päästku sind!"
18Siis toodi kivi ja pandi augu suule, ja kuningas pitseeris selle oma pitserisõrmusega ja oma suurnike pitserisõrmustega, et Taanieli asjas ei oleks muutust.19Siis läks kuningas oma paleesse ja veetis öö paastudes ega lasknud mänguriistu enese ette tuua, ja tal ei olnud und.
20Koiduajal, kui valgeks oli läinud, kuningas tõusis ja läks kiiresti lõvide augu juurde.
21Ja kui ta jõudis augu juurde, kus Taaniel oli, hüüdis ta kurva häälega; ja kuningas rääkis ning ütles Taanielile: "Taaniel, elava Jumala sulane! Kas su Jumal, keda sa lakkamata oled teeninud, on suutnud sind päästa lõvide küüsist?"
22Siis Taaniel kõneles kuningaga: "Kuningas elagu igavesti!
23Minu Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud, ja need ei teinud mulle kurja, sellepärast et mind leiti olevat tema ees süütu; ja nõnda ei ole ma ka sinu ees, kuningas, kurja teinud."
24Siis oli kuningas tema pärast väga rõõmus ja käskis Taanieli august välja tuua; ja Taaniel toodi august välja ning tema küljes ei leitud ühtegi viga, sellepärast et ta oli uskunud oma Jumalasse.
25Ja kuningas käskis tuua need mehed, kes olid Taanieli süüdistanud, ja visata lõvide auku, nemad, nende lapsed ja naised; ja nad ei olnud veel jõudnud augu põhja, kui lõvid võtsid nende üle võimust ja murdsid kõik nende kondid.26Siis kuningas Daarjaves kirjutas kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elasid kogu maal: "Teie rahu olgu suur!
27Minu poolt on antud käsk, et kogu mu kuningriigi võimupiirkonnas tuleb karta Taanieli Jumalat.
Sest tema on elav Jumal ja püsib igavesti. Tema kuningriik ei hukku ja tema valitsus ei lõpe.
28Tema päästab ja vabastab, tema teeb tunnustähti ja imesid taevas ja maa peal, tema, kes päästis Taanieli lõvide küüsist."
29Ja Taanieli käsi käis hästi Daarjavese kuningriigis ja pärslase Koorese kuningriigis.
Aeg on taaskord edasi läinud, aga nüüd pole erinevus mitte ainult uues kuningas, vaid terve impeerium on teine. Pärslased on vallutanud babüloonlased ning kuningas Daarjaves istub troonil.
Taaniel tõuseb taaskord juhtivale kohale. Mis teda teistest esile tõstis, oli kombinatsioon erakordsetest võimetest ja haruldasest usaldusväärsusest. Kuningas teadis, et võib tema peale täiesti kindel olla. Tema õigsuse aluseks oli jumalanäolisus.
Meile on teatavaks tehtud tema suur saladus – distsiplineeritud palveelu, mida ta ei olnud nõus kompromiteerima mitte millegi nimel. See oli tema eluläte, tema tarkuse ja jõu allikas. Ta ei toetunud üksnes oma loomulikele, Jumalast antud võimetele – vaid tuli mitmeid kordi päevas Jumala ette abi otsimiseks. Siis, olles saanud Jumalalt vastused oluokrdade jaoks, mida ta vajas, kuuletus ta Jumalale, hoolimata tagajärgedest.
Maailm vajab hädasti selliseid inimesi, kes käivad õigsuses – ning Jumal on otsimas sellist ustavust, mida on võimalik saada vaid Tema osaduse salajases pelgupaigas.
Kus on minu palveelu praegu? On sellest saanud tähenduseta rutiin? Järjepidev, distsiplineeritud palveelu oli Taanieli efektiivsuse aluseks.
Taanieli õigsus ei paistnud silma mitte ainult kuningas Daarjavesele, vaid ka neile, kes otsisid tema hukku (s 5). Kuna Taaniel oli valmis astuma lõvide auku, nägi kuningas Jumala sekkumist lõvide suude sulgemise näol ja selle tulemusena lasi ta väljastada käsu selle Jumala kummardamise kohta. See selge tunnistus Jumala kohta käis läbi kogu üüratu impeeriumi. Rahvad kuulsid esimest korda Iisraeli rahva Jumalast – Tema au ja isikut austati üle kogu maailma.
Ühe mehe õigsus ja jumalanäolisus tegid võimalikuks tähelepanuväärse tunnistuse kogu maailmale.
Selle kommentaari autor: Chris Doig