Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kannatus ja au

Reede, 4. Detsember 2009

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 7:15-28

Taanieli nägemus neljast metsalisest
15Mina, Taaniel, olin selle tõttu ärevil ja nägemused mu peas kohutasid mind.
16Ma astusin ühe juurde seal seisjaist ja palusin temalt seletust kõigi nende asjade kohta; ja ta vastas mulle ning tegi nende asjade tähenduse mulle teatavaks:
17"Need suured metsalised, keda on neli, on neli kuningat, kes tõusevad maa peal.
18Aga Kõigekõrgema pühad saavad kuningriigi ja kuningriik jääb neile igaveseks - igavesest ajast igavesti."
19Siis ma tahtsin seletust neljanda metsalise kohta, kes oli teistsugune kui kõik muud, kes oli väga kohutav, kellel olid raudhambad ja vaskküüned, kes sõi, näris ja tallas ülejäägi jalgade alla,
20ja kümne sarve kohta ta peas ja selle sarve kohta, mis tõusis, mille eest kolm maha langes; selle sarve kohta, millel olid silmad ja suurustav suu ja mis näis olevat suurem kui teised.
21Kui ma vaatasin, siis seesama sarv sõdis pühadega ja võitis nad,
22kuni tuli Elatanu ja kohus anti Kõigekõrgema pühade kätte ja jõudis aeg, mil pühad said kuningriigi endile.23Ta ütles nõnda:
"Neljas metsaline on neljas kuningriik maa peal, kõigist kuningriikidest erinev, see sööb kogu maa ja tallab ning purustab selle.

24Ja need kümme sarve: sellest kuningriigist tõuseb kümme kuningat, ja veel üks tõuseb pärast neid; aga tema on teistsugune kui eelmised ja ta alandab kolm kuningat.
25Ja ta kõneleb sõnu Kõigekõrgema vastu ning piinab Kõigekõrgema pühasid. Ja ta püüab muuta aegu ja seadust, ja need antakse tema kätte ajaks, aegadeks ja pooleks ajaks.
26Siis võtab kohus istet ja temalt võetakse ära valitsus ja ta hävitatakse ning hukatakse lõplikult.
27Ja kuningriik ning valitsus ja võim kuningriikide üle kogu taeva all antakse Kõigekõrgema pühale rahvale. Tema kuningriik on igavene kuningriik ja kõik valitsused peavad teda teenima ning temale alistuma." 28Siin lõpeb jutustus. Mind, Taanieli, kohutasid mu mõtted väga ja mu näojume kahvatas, aga selle asja ma pidasin meeles.

Jeesus seadis mustri oma jüngritele – minnes läbi kannatuste ausse. Oled sa valmis seda järgima?

Jeesus rääkis iseendast tavaliselt kui ‘Inimese Pojast’. Seda tehes pidas ta arvatavasti ka Taanieli raamatu 7. peatükki meeles [vt Mk 14:62]. See kirjakoht koos Jesaja 53. peatükiga olid arvatavasti põhjuseks, miks oli rahvahulkadel ja Jeesuse jüngritel nii raske mõista Jeesuse õpetust, et Messiast kuninga valitsus saab tulla vaid läbi kannatuse.

See, kellest räägitakse 13. salmis ‘kes oli Inimesepoja sarnane’ kattub osaliselt nendega, kellest räägitakse salmides 18, 22, 27 – ‘Kõigekõrgema pühad’. Mõlemaile antakse ‘kuningriik koos valitsuse ja võimuga’ (s 27). Ometi, saavad ‘pühad’ selle kätte alles pärast kaotuse kannatamist (s 21) ning tagakiusu (s 25). Meeldib see meile või mitte, mõistame seda või ei mõista – Jumal on andnud kindla mõõdu suveräänsust inimvalitsejatele, kes on patused inimesed.

Selle tulemusena tõusevad nad aeg-ajalt Jumala ja talle ustavaks jäänute vastu üles, ning teevad seda vahel ka vägivaldselt. Sellegipoolest valitseb troonil õiglane Kohtumõistja, kes saab päästma ustavad nende rõhujate käest.
Kuna Jeesus oli nõus käima läbi ristitee, valitseb sellel troonil nüüd ‘Tall, kes oli otsekui tapetud’ (Ilm 5:6). See on nüüdsest ‘Jumala ja Talle troon’ (Ilm 22:1). Nii me võime teada, et sellel troonil valitseja on isiklikult läbi läinud katsumusest olla tallatud metsalise jalgade alla, kuid jäänud siiski ustavaks lõpuni.

Tema õigeksmõistmine ülestõusmise ja troonile asumise läbi, kingib meile Kristuse-keskse lootuse. Pidades silmas seda lootust kutsub Jeesus oma järgijaid võtma oma risti ja järgnema talle ning tõotab neile, et nad võivad osa saada tema aust, kui Inimese Poeg naaseb väes ja kirkuses (Mk 8:34–38).

‘Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au.’ (2Kr 4:16-17)

Selle kommentaari autor: E. Lucas