Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 36:8-38
Kogudusetelgi ehitamine8Siis tegid kõik oskusega mehed töötegijate hulgast elamu kümnest vaibast, mis olid korrutatud linasest lõimest ning sinisest, purpurpunasest ja helepunasest lõngast kunstipäraselt sissekootud keerubitega.
9Iga vaiba pikkus oli kakskümmend kaheksa küünart ja iga vaiba laius neli küünart; kõigil vaipadel olid samad mõõdud.
10Viis vaipa seoti üksteisega kokku, samuti seoti ka viis teist vaipa üksteisega kokku.
11Siis tehti sinised aasad esimese vaiba servale, äärmisele esimeses reastuses; samasugused tehti ka teise reastuse äärmise vaiba servale.
12Viiskümmend aasa tehti esimesele vaibale ja viiskümmend aasa tehti vaiba servale, mis oli teises reastuses; aasad olid üksteisega kohakuti.
13Siis tehti viiskümmend kuldhaaki ja vaibad ühendati üksteise külge; nõnda sai täielik elamu.
14Siis tehti kitsekarvadest vaibad telgiks elamu kohale; neid vaipu tehti üksteist.
15Iga vaiba pikkus oli kolmkümmend küünart ja iga vaiba laius neli küünart; üheteistkümnel vaibal olid samad mõõdud.
16Siis seoti kokku viis vaipa eraldi ja kuus vaipa eraldi.
17Vaiba servale, äärmisele reastuses, tehti viiskümmend aasa, samuti tehti vaiba servale teises reastuses viiskümmend aasa.
18Siis tehti viiskümmend vaskhaaki telgi ühendamiseks üheks tervikuks.
19Ja telgile tehti kate punastest jääranahkadest ning selle peale veel kate merilehmanahkadest.20Elamule tehti püstipandavad lauad akaatsiapuust.
21Iga laua pikkus oli kümme küünart ja iga laua laius oli poolteist küünart.
22Igal laual oli kaks tappi, mis olid üksteisega ühendatud; nõnda tehti kõik elamu lauad.
23Ja elamule tehti laudu: kakskümmend lauda lõunapoolse külje jaoks lõuna suunas.
24Kahekümnele lauale tehti alla nelikümmend hõbejalga: kaks jalga iga laua alla mõlema tapi jaoks.
25Elamu teise külje jaoks põhja suunas tehti kakskümmend lauda
26ja nende nelikümmend hõbejalga: kaks jalga iga laua all.
27Aga elamu läänepoolse tagakülje jaoks tehti kuus lauda.
Võta aega, et nautida lillede ilu, ütles mu naine. Kui vanasti mööda kõrvalteed kodu poole jalutasin, märkasin seal mõnikord vaid mõnda üksikut lille. Nüüd püüan alati nautida erinevate lillede ja põõsaste ilu ja lõhna, vaadelda ja imetleda Jumala loodu igavesti muutuvat rikkust.
Tänasest kirjakohast võiks kiiresti üle libiseda, eriti kui oleme lugenud varem sarnast kirjakohta 26:1-37. Kuid võiks korraks peatuda ja mõtiskleda luksusliku ning praktilise ilu üle, mis avaldus Jumala templis - linane vahekardin oli valmistatud lihtsalt Jumalale rõõmuks. Ainsad inimesed, kes seda nägid, olid preestrid, ja seda ainult teatud ajal. See ilu siin oli pühendatud Jumalale: parimad oskused, imekaunid värvid ja kõige peenemad tekstiilid. Püüa ette kujutada seda pühendumist ja aega, mis kulus kõikide nende asjade valmistamisele. Inimesed valmistasid selle telgi Jumala üksikasjalike juhiste järgi (inglise „tabernacle“ tuleb ladina sõnast, mis tähendab „telki“). Kui imeline, et Jumal soovib elada inimeste keskel, vaatamata nende patusele minevikule. Ilu on kui rõõmus vastus. Telgi luksulikkus peegeldab mikrokosmosena universumi ilu, mille Jumal on loonud.
Sarnast sõnastust kasutatakse, kui loeme Jeesusest - sõna sai lihaks ja tuli meie keskele (Jh 1:14). Kas see osutab inimeste tegelikule ja potentsiaalsele ilule? Imeline on, et Jumal elab nüüd meis oma vaimu läbi, ja see teeb meid ilusaks (Gl 5:22-23).
Selle kommentaari autor: Richard Harvey