Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3Ms 16:20-34
Iga-aastane suur lepituspäev20Ja kui ta on lõpetanud pühamu ja kogudusetelgi ja altari lepitamise, siis ta toogu esile elus sikk
21ja Aaron pangu oma mõlemad käed elusa siku pea peale ja tunnistagu tema peal üles kõik Iisraeli laste süüteod ja kõik nende üleastumised kõigis nende pattudes ja pangu need siku pea peale ning saatku see ühe kõlvulise mehe käe kõrval kõrbesse:
22sikk kannab enesega kõik nende patud tühjale maale; sikk lastagu kõrbes lahti!23Ja Aaron mingu kogudusetelki ja võtku seljast linased riided, mis ta pühamusse minnes selga pani, ja jätku need sinna!
24Ta loputagu oma ihu veega pühas paigas ja pangu selga oma riided; siis ta mingu välja ja ohverdagu oma põletusohver ja rahva põletusohver ning toimetagu lepitust enese ja rahva eest!
25Ja ta süüdaku patuohvri rasv altaril põlema!
26Ja see, kes laskis siku lahti Asaselile, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega, alles pärast seda tulgu ta leeri!
27Ja patuohvri härjavärss ja patuohvri sikk, kelle veri viidi lepituse toimetamiseks pühamusse, viidagu väljapoole leeri ja nende nahad, liha ja sisikond põletatagu tulega!
28Ja see, kes neid põletas, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega, alles pärast seda tulgu ta leeri!
29See olgu teile igaveseks kohustuseks: seitsmenda kuu kümnendal päeval peate alandama oma hinged; ja te ei tohi teha mitte mingisugust tööd, ei päriselanik ega võõras, kes teie keskel elab,
30sest sel päeval toimetatakse lepitust teie eest, et teid puhastada; te peate saama puhtaks kõigist oma pattudest Issanda ees!
31See olgu teile täielikuks hingamispäevaks; siis alandage oma hinged, see olgu igaveseks kohustuseks!
32Ja lepitust toimetagu see preester, kes on võitud ja kelle käsi on täidetud, et ta oleks preester oma isa asemel; ta pangu selga linased riided, pühad riided,
33ja toimetagu lepitust kõige pühama paiga, kogudusetelgi ja altari eest; ja ta toimetagu lepitust preestrite ja kogu koguduse rahva eest!
34See olgu teile igaveseks kohustuseks: üks kord aastas tuleb Iisraeli laste eest lepitust toimetada kõigi nende pattude pärast!" Ja Aaron tegi nõnda, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.
Kõrb on võitlustanner. Iisraeli rahvas rändas läbi kõrbe aastaid, seal elasid ka Ristija Johannes ja hiljem paljud kõrbepühakud. Kõrbet peeti ka kurjade vaimude elupaigaks. Antud tekst räägib inimeste pattude saatmisest ohvrisiku kaudu kõrbesse, otse Asaseli kätte.
Küllap oleme kuulnud või näinud inimesi, kes teevad pattu ja seejärel südamest kahetsevad. Kahjuks kordub see ikka ja uuesti. Emotsioonid meeleparanduse puhul ei ole kindlasti halvad. Kirikuisad räägivad, et inimene ilma emotsioonideta ei ole tunnetanud inimese olemise kõiki sügavusi. Aga emotsioonid ei pruugi alati olla sügavad. Siin on vaja ka teadlikku ohverdamist ja igapäevast tööd.
Kristlik elu on igapäevane väljakutse. Sellega on täpselt samamoodi, nagu armeega. Ka Paulus toob näiteid sõjapidamise vallast, näiteks räägib sõjavarustusest. Vanad roomlased ei lasknud ilmaasjata oma vägedel teid ehitada sel ajal, kui nad parajasti ei sõdinud. Armee, mis ei treeni, jääb nõrgaks. Antud kirjakoht räägib juutide ohvriloomast. Kõrbesse saadetavale patuohvi sikule seotigi veripunane lint sarvede külge kogu Iisraeli rahva pattude märgiks. Ja me teame ju hästi, mis tähendab kellestki patuoinast teha. Näiteks vanglates on teatud hulk kinnipeetavaid, kes istuvad kellegi teise eest – nad kannavad kellegi teise karistust.
Püha Evagrius ütleb: Pääsemise algus on enese süüdistamises. Meie ei saa loota mitte ainult selle peale, et keegi teine meie eest kõik ära teeb. Kui meie andestame, andestatakse ka meile ja me saame iga päev alustada uuesti. Jeesus polnud vaid ohver, vaid ta võitis surmavalla, et need kes temasse usuvad, saaksid osa valgusest. Jeesus on saanud patuoinaks, ta on meie patud kandnud, olgu meil siis ka tänulikkust ja tarka meelt mõista seda ohvrit.
Selle kommentaari autor: Roland Tõnisson