Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 25:31-46
Tähendamissõna rahvaste kohtust31Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile
32ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.
33Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.
34Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: "Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!
35Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,
36ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde."
37Siis vastavad õiged talle: "Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
38Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind?
39Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?"
40Ja kuningas vastab neile: "Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle."
41Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: "Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
42Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua,
43ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama."
44Siis vastavad ka need: "Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?"
45Siis ta vastab neile: "Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi."
46Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu."
Uudised toovad igal päeval meieni teateid inimeste kannatusest: haigusest, näljast, surmast, vägivallast, ebaõiglusest, loodusõnnetustest, sõjast ja terrorismist. Inimlikku viletsust on sedavõrd palju, et meie kaastunne nüristub. Mis siis, kui Jumal mõtleks nagu meie? Tema, kes teab iga varblase saatust, tunneb ammugi kaasa igale oma lapsele.
Tänase teksti kohaselt kogunevad kõik rahvad Kuninga ette ja nad jaotatakse kaheks selle järgi, kuidas keegi suhtus oma ligimese kannatusse. Kaastundlikud olid teinud häid tegusid, teised mitte. Esimesi oli motiveerinud teenima suhe Kuninga enesega, teised ei mõistnud selle tähendust (s 44). On võimatu aidata kõiki inimesi, kuid kui meil on kaastundlik süda, siis näeme võimalusi aidata seal, kus seda teha saame. Siis mõistame ka seda, kuidas kasutada parimal viisil oma aega, energiat ja vahendeid. Kui me süda on kalestunud, siis annab see tunnistust sellest, et me ei kuulu Kuningale ja meid ootab ees igavik lahus Temast (s 41).