Loe läbi alltoodud kirjakoht: Fileemoni 1:1-7
Tervitus ja tänu1Paulus, Kristuse Jeesuse vang, ja vend Timoteos - armsale Fileemonile, meie kaastöölisele,
2ja õde Appiale ja meie kaasvõitlejale Arhipposele ning kogudusele, kes käib su kojas koos:
3Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!4Ma tänan oma Jumalat, meenutades alati sind oma palvetes.
5Olen kuulnud sinu usust Issandasse Jeesusesse ja sinu armastusest tema ja kõigi pühade vastu.
6Ma palvetan, et su usu osadus aitaks sind kõige hea tunnetamises, mis meis on Kristuse suhtes.
7Mul on olnud palju rõõmu ja julgustust sinu armastuse pärast, sest sinu kaudu, vend, on pühade südamed saanud kosutust.
Kui grupilt 10-aastastelt küsiti hiljuti kelleks nad suurena saada tahavad, vastas üle poolte, et nad tahavad saada kuulsaks! Piisab vaid “Hirmufakrtori” võtetele tahtjate järjekorra vaatamisest, et näha kui valitsev see soov meie ühiskonnas on. Me meelitame ning teeme kuulsustest “mini-jumalad”. Kahjuks tulevad need mõtted ka kristlaste kogukonda. Selles kirjas kirjutas Paulus Fileemoni mainest (s4-7) – mitte tema välimusest, positsioonist kirikus, saavutustest ega millestki , mida ajakirjast lugeda võiksid. Ta kirjutab millestki väga erinevast! Esimesena ja eelkõige tänab ta Fileemoni usu eest, Jumala töö eest temas (s5). Ta jätkab kinnitades Fileemoni armastust tema kaasuskujate vastu (s7). Paulus võis olla sellest vaid kuulnud, sest armastus tuli esile tegudest. Huvitav, mida kirjutaksid inimesed sinust ja minust? Milline on meie maine? Kristlastena ei ole me kunagi “jõudnud” siia poole taevast; me pigem püüdleme edasi (vt Filipi 3:12). Sarnaselt palus Paulus, et hoolimata Fileemoni heast mainest jätkaks ta kasvamist (s6).
Selle kommentaari autor: Catherine Doig