Loe läbi alltoodud kirjakoht: Fileemoni 1:17 -25
Tervitus ja tänu1Paulus, Kristuse Jeesuse vang, ja vend Timoteos - armsale Fileemonile, meie kaastöölisele,
2ja õde Appiale ja meie kaasvõitlejale Arhipposele ning kogudusele, kes käib su kojas koos:
3Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!4Ma tänan oma Jumalat, meenutades alati sind oma palvetes.
5Olen kuulnud sinu usust Issandasse Jeesusesse ja sinu armastusest tema ja kõigi pühade vastu.
6Ma palvetan, et su usu osadus aitaks sind kõige hea tunnetamises, mis meis on Kristuse suhtes.
7Mul on olnud palju rõõmu ja julgustust sinu armastuse pärast, sest sinu kaudu, vend, on pühade südamed saanud kosutust.Palve Oneesimose eest8Seepärast, kuigi mul on rohkesti julgust Kristuses sind käskida, mis on su kohus,
9ma siiski meelsamini palun sind armastuse pärast. Olles vana mees Paulus, aga nüüd ka Jeesuse Kristuse vang,
10palun sind oma lapse Oneesimose pärast, kelle ma sünnitasin vangipõlves,
11kellest polnud sulle varem kasu, aga kes nüüd on vägagi kasuks nii sulle kui ka mulle.
12Ma saadan ta sulle tagasi, tema, see tähendab mu oma südame.
13Ma oleksin tahtnud pidada teda enese juures, et ta sinu asemel oleks hooldanud mind, kui olen evangeeliumi pärast vangipõlves,
14aga ilma sinu nõusolekuta ei tahtnud ma teha midagi, et sinu heategu poleks sunnitud, vaid vabatahtlik.15Sest seepärast ta vist oligi sinust lahutatud mõneks ajaks, et sa saaksid ta tagasi jäädavalt,
16mitte enam orjana, vaid ülemana orjast: armsa vennana, kelleks ta on eriti minule, aga kui palju enam veel sinule, niihästi liha poolest kui ka Issandas.
17Kui sa nüüd mind pead oma usukaaslaseks, siis võta ta vastu nagu mind ennast!
18Aga kui ta sulle on teinud ülekohut või võlgneb midagi, siis pane see minu arvele.19Mina, Paulus, kirjutan oma käega: "Mina maksan!", et sulle mitte öelda, et sa oled mulle võlgu ka iseenese.
20Jah, vend, ma tahaksin sinu üle olla rõõmus Issandas! Saada mu südamele hingamist Kristuses!
Pauluse üleskutse ei ole Fileemonile ainult selleks, et ta andestaks Oneesimosele ja võtaks ta tagasi, vaid ta tervitagu teda kui venda. See on erinev ja uus staatus, mis ületab „peremehe”/”orja” suhte.
Fileemon peab nüüd suhtuma Oneesimosse esmalt uuest reaalsusest lähtuvalt. (Mõtle sellele, kui radikaalne see tollal oli!) Teistes kohtades rõhutab Pühakiri, et elamine kristlike vendade ja õdedena tähendab andestamist, armastust, sotsiaalsetest erinevustest üle vaatamist ning puudustkannatavate abistamist. Paulus julgustab Fileemonit sellisele suhtumisele, näidates üles oma vennalikku armastust ettepanekuga panna tema arvele Oneesimose põgenemisega tekitatud võimalik kahju.
Mu sõber kavatses hiljuti reisida Austraaliasse. Neiu isa ei olnud tema reisiga nõus ja oli mures, sest tal ei olnud seal ühtegi sugulast. Nende kultuuris tuleb tugi ja hoolitsus omalt perekonnalt. Ta isa oli mures – kui ta satub raskustesse, kes aitab teda seal? Neiu otsustas siiski minna. Ta oli kindel, et veresugulaste puudumine saab vajadusel küllaga korvatud kuulumisega kristlaste perekonda. Ja sellise kogemuse ta sealt saigi! Tema oli mõistnud, mida tähendab Jumala perekonda kuulumine.
Selle kommentaari autor: John Grayston