Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Muutus on vältimatu

Esmaspäev, 16. Jaanuar 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Sk 1:1- 17

Manitsus pöördumiseks Issanda poole
1Daarjavese teisel aastal, kaheksandas kuus, tuli Issanda sõna prohvet Sakarjale, Iddo poja Berekja pojale; ta ütles:
2"Issand oli väga vihane teie vanemate peale.
3Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge minu juurde, ütleb vägede Issand, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Issand!
4Ärge olge oma vanemate sarnased, kellele endised prohvetid hüüdsid, öeldes: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge ometi oma kurjadelt teedelt ja oma kurjadest tegudest! Aga nad ei kuulanud ega pannud mind tähele, ütleb Issand.
5Teie vanemad - kus nad on? Ja prohvetid - kas nad elavad igavesti?
6Aga minu sõnad ja seadused, mis ma andsin oma sulastele prohvetitele, eks need tabanud teie vanemaid, nii et nad pöördusid ja ütlesid: Nõnda nagu vägede Issand nõuks võttis meiega talitada meie eluviiside ja tegude järgi, nõnda ta meiega talitas."
Nägemus hobustest
7Kahekümne neljandal päeval, üheteistkümnendas kuus, see on sebatikuus, Daarjavese teisel aastal, tuli Issanda sõna prohvet Sakarjale, Iddo poja Berekja pojale; ta ütles:
8"Mul oli öösel nägemus, vaata, üks mees ratsutas punase hobuse seljas. Siis ta seisatas sügavikus olevate mürdipuude keskel ja tema järel tulid punased, võigud ja valged hobused.
9Siis ma küsisin: "Kes need on, Issand?" Ja ingel, kes minuga rääkis, vastas mulle: "Ma näitan sulle, kes need on."
10Ja mees, kes seisis mürdipuude keskel, kostis ning ütles: "Nemad on need, keda Issand on läkitanud maad läbi käima."
11Ja nad vastasid Issanda inglile, kes seisis mürdipuude keskel, ning ütlesid: "Me oleme maa läbi käinud, ja vaata, kogu maa elab rahus."
12Siis kostis Issanda ingel ja ütles: "Vägede Issand! Kui kaua sa keelad halastust Jeruusalemmale ja Juuda linnadele, kelle pärast sa oled olnud pahane need seitsekümmend aastat?"
13Aga Issand vastas inglile, kes minuga rääkis, heade, trööstivate sõnadega.
14Ja ingel, kes minuga rääkis, ütles mulle: "Hüüa ja ütle: Nõnda ütleb vägede Issand: Mu püha viha Jeruusalemma ja Siioni pärast on suur.
15Ma olen väga vihastanud muretute paganate peale, kes, kui ma olin vähem vihane, aitasid õnnetusele kaasa.
16Seepärast ütleb Issand nõnda: Ma pöördun halastusega tagasi Jeruusalemma juurde. Minu koda tuleb seal üles ehitada, ütleb vägede Issand, ja mõõdunöör veetagu pinguli Jeruusalemma üle!
17Hüüa veel ja ütle: Nõnda ütleb vägede Issand: Minu linnad voolavad taas jõukusest üle ja Issand trööstib taas Siionit ning valib taas Jeruusalemma!"

Piibel on ajaga seotud raamat ning ajaloo Jumal on ka tänase päeva Jumal. Sõna seob meid Jumala veel praegu avatud suure looga ja meie usk on suhe Jumalasse, keset argipingeid ja väljakutseid.

Piibli nägemused anti teatud kindlal ajaloolisel hetkel ning et nende andja oli igavene Jumal, puudutavad need ka tänase päeva reaalsust. “Nõnda nagu vägede Issand nõuks võttis meiega talitada meie eluviiside ja tegude järgi, nõnda ta meiega talitas.”

Prohveti esimene sõnum (2-6) on lühike, tabav ning lausa karm. See selgitab Juuda rahva poolt kogetut ning juhatab ühtlasi sisse järgmise etapi, suurte ja üldiste nägemuste sarja (alates 7.salmist kuni 6 peatüki lõpuni). Põgenikustaatus oli rahvale olnud muserdav kogemus. Hävitatud maale saabunud ning tühjusest taas alustav tagasipöördujate rühm oli juba vastakuti masendavate väljakutsetega ning alles hakkas aduma oma rahvast tabanud õnnetuse suurust.

Prohveti sõnad olid saanud tõeks.
Ja nüüd ütleb prohvet, et kõik oligi sündinud enne kuulutatud prohveteeringute kohaselt. Vangiviimisele eelnevad põlvkonnad - ja nende hulka kuulunud prohvetid - olid surnud, kuid prohvetite tõekssaanud sõnad olid elav reaalsus. Kuulutatud, tarretama panevad õnnetused olid kõik rahvast üle käinud- märguanded Jumala vihast. Ja milline on olukord nüüd? Nüüd kutsub Jumal üles vaimulikule uuenemisele, isade kõlvatu eluviisi hülgamisele.
Sellest hakkab avanema Jumalast õnnistatud tulevik.

Kolm kuud peale esimest nägemust näeb prohevt ühe öö vältetl kaheksaosalise nägemuse, mille esimene osa on tänase peatüki lõpus. Selles ratsutavad taevased ratsanikud mööda maad ning tõdevad selle vaikse (rahus) olevat. Hobused ilmuvard Piiblis ja prohvetite kirjades enamasti seoses sõjalise toimimisega. Aga praegu on hobused peatunud, sõda peatunud ja kõik on vaikne. Ometi on see vaikus ja rahu - surmavaikus. Majanduslike ressursside vähenemine, naabrite vaenulik hoiak, Jeruusalemma ning selle templi taasehitamisse külmutav suhtumine Pärsia õukonna poolt, oli kaasa toonud kriisi. Mis siis, et templi taastamiseks anti ametlik luba juba 17 aastat tagasi. Surmahoop tundus tulevat kuningas Daarjavese valitsusaja algusest, mil erinevais paigus poliitiliste ülestõusude mahasurumise hoos võidi ka Jeruusalemmas mistahes ettevõtmist tõlgendada mässuna.
Teisalt aga märgib tekkinud vaikust võimalust uueks alguseks Jeruusalemmas. Nii julgustab ja kinnitab Sakarja nägemus hirmu ning raskuste käes maani surutud rahvast, kõigest hoolimata edasi liikuma.

Õnnistus on Sõnas ja Sõna saab tõeks.

Selle kommentaari autor: Soome APÜ materjalide põhjal