Loe läbi alltoodud kirjakoht: Sk 3:1-10
Nägemus ülempreester Joosuast1Ja ta näitas mulle ülempreester Joosuat seismas Issanda ingli ees, ja saatanat seismas temast paremal pool teda süüdistamas.
2Ja Issanda ingel ütles saatanale: "Issand sõidelgu sind, saatan! Jah, Issand, kes on valinud Jeruusalemma, sõidelgu sind! Eks see ole tulest tõmmatud tukk?"
3Joosual olid seljas määrdunud riided ja ta seisis ingli ees.
4Siis ingel kostis ja ütles neile, kes seisid ta ees, nõnda: "Võtke tal määrdunud riided seljast ära!" Ja ingel ütles temale: "Vaata, ma olen su süü sinult ära võtnud ja ma riietan sind uute riietega!"
5Ja ta ütles: "Pange temale puhas mähis pähe!" Ja temale pandi puhas mähis pähe ja riided selga. Ja Issanda ingel seisis juures.
6Ja Issanda ingel kinnitas Joosuale, öeldes:
7"Nõnda ütleb vägede Issand: Kui sa käid minu teedel ja täidad minu antud kohustust, siis sinagi mõistad õigust minu kojale ja valvad ka mu õuesid, ja ma annan sulle ligipääsu nende hulgas, kes siin seisavad.
8Kuule siis, ülempreester Joosua, sina ja su sõbrad, kes istuvad su ees - nemad on ju hea ende mehed -, sest vaata, ma toon oma sulase Võsu!
9Sest vaata, kivi, mille ma panin Joosua ette - selle ühe kivi peal on seitse silma. Vaata, ma uurendan sinna kirjad, ütleb vägede Issand, ja pühin üheainsa päevaga ära selle maa süü.
10Sel päeval, ütleb vägede Issand, kutsute te üksteist viinapuu alla ja viigipuu alla."
Sakraja raamatu kolmas, muljetavaldav peatükk, on kui Rooma kirja sõnumi näitlik kontsentraat. Vangiviidud rahval ei olnud peale templi hävitamist võimalik kuidagi jätkata ohvriteenistust ja sellepärast oli kõik määritud patust ning ülempreestri riided mustad. Joosua ees on kivi, millel on seitse silma. Pilt on keeruline, kuid sellega seotud lootus on juba iseenesest lohutav. Piiblikeeles on seitse täiuslikkuse arv. Jumala seitse silma näevad kõike ja Temale ei ole meie patusus kuidagi üllatus: Kristus suri meie eest, kui alles olime patused (Rm 5:8).
Kurat on süüdistaja: “.....meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.” (Ilm 12:10). Ja tema süüdistustel on alust - meie elu ei ole erilisel määral täidetud armastusest. Kurat teab seda ning toetub oma süüdistustes Jumala pühadusele ning inimese patususele
Siis ütleb ingel teenijaile:”Võtke tal määrdunud riided seljast ära”, seejärel aga Joosuale: “Vaata ma olen su süü sinult ära võtnud ja ma riietan sind uute riietega!” Me kõlbame Jumalale, mitte oma tegude või saavutuste pärast, vaid kingituseks saadud pidurüü- Jumalale meelepärase elu tõttu. Luther räägib “võõrast õigsusest”, mis on võrreldamatult parem igasugusest enesest väljapressitud kõlbavusest. Me oleme päästetud armust ja mitte oma tegude tõttu.
Meid puhastanud, asetab Jumal meid nagu Joosuatki oma kuulsate teenijate hulka. Joosua piltlik puhastus, riietamine ja ametisse seadmine olid ettekuulutavad tegevused “uue võsu” tulemise kohta, kelle läbi Jumal “ühe silmapilguga” pühib ära selle maa patud.
Selle kommentaari autor: Pekka Hiltunen