Kes toidab näljased Sudaanis? Kes kostab illegaalsete immigrantide süütute laste eest vanglas? Kes hoolib õrnas eas lastest, kes peavad viibima lastekodudes? Kes võitleb kvalifitseerimata tööjõu õiglase palga ja töötingimuste eest? Kes näeb puuetega inimesi komistamas ja kukkumas? Jumal teab ja hoolib. Ta ootab, et ta rahvas hooliks koos temaga. Tänases kirjakohas on juttu teisest suurest käsust "Armasta oma ligimest nagu iseennast!" ja see teema jätkub Uues Testamendis (s 18 ja Mt 19:19; Lk 10:27; Rm 13:9; Gl 5:14). Kui lepingu "Issand" (fraasi korratakse 16 korda) loodab ta, et ta rahvas tunneks sama sügavat kaastunnet puuetega inimeste, vaeste, nõrkade ja jõuetute suhtes. Igaüks saab ja tahab toita, kasvatada, kaitsta oma lähedasi ja võidelda nende õiguste eest, kuid Jumala rahvas peaks hoolima kogu inimkonnast, nagu kõik oleksid ta sõbrad ja ligimesed.
Need muistsed sõnad kutsuvad austusele perekonnas (s 3), vaeste ja võõraste toitmisele (s 9,10), õige tasu maksmisele päevatöölistele (s 13), tähelepanule puuetega inimeste suhtes (s 14), õiglusele kõigi suhtes sõltumata ühiskondlikust positsioonist (s 15), asjakohaste ohutusabinõude kasutamisele (s 16), nõrkade kaitsmisele ekspluateerimise või väärkohtlemise eest (s 20,29,33,34), väärikusele eakate suhtes (s 32) ja aususele kõikides suhetes (s 11-13,35,36). Nende mõtete asjakohasus 3 aastatuhandet hiljem on hämmastav!
Meie kohus on hoolitseda oma ligimeste, sealhulgas meie ühiskonna kõige nõrgemate liikmete ja raskes olukorras riikides elanike eest. Jumal kutsub meid armastama neid ennastohverdava armastusega, millega ta meidki üle kallab. See võib tähedada meile supermarketis rohkem maksmist arengumaadest imporditud kauba eest või kiiret ja heldet reageerimist katastroofiabi üleskutsetele või surve avaldamist poliitikutele, et abistataks teisi rahvaid, isegi meie vaenlasi. Kui kristlased praktiseeriks rohkem ennastohverdavat armastust rahvusvahelises plaanis, poleks me võibolla hädas nii paljude terrorismiähvardustega. Armastus nõuab tegutsemist.