Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 31 : 25-54
Midjanlastele tasutakse kätte. Sõjasaagi puhastamine1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"Tasu kätte midjanlastele Iisraeli laste eest! Pärast seda koristatakse sind su rahva juurde."
3Siis Mooses rääkis rahvaga, öeldes: "Varustage eneste hulgast mehi sõjaks, et nad läheksid Midjani vastu Issanda poolt Midjanile kätte tasuma!
4Tuhat meest igast suguharust, kõigist Iisraeli suguharudest läkitage sõtta!"
5Siis valiti Iisraeli tuhandeist tuhat meest igast suguharust, kaksteist tuhat sõjaks varustatud meest.
6Ja Mooses läkitas sõtta need tuhat meest igast suguharust, nemad ja preester Eleasari poja Piinehasi, kellel olid kaasas pühad riistad ja märgupasunad.
7Ja nad sõdisid Midjani vastu, nagu Issand oli Moosest käskinud, ja nad tapsid ära kõik meesterahvad.
8Hukatute hulgas nad tapsid Midjani kuningad Evi, Rekemi, Suuri, Huuri ja Reba, viis Midjani kuningat; ka Bileami, Beori poja, nad tapsid mõõgaga.
9Ja Iisraeli lapsed võtsid vangi Midjani naised ja nende lapsed, nad riisusid ära kõik nende veoloomad ja kõik nende karjad ja kogu nende varanduse.
10Ja kõik linnad nende asupaikades ja kõik nende telklaagrid nad põletasid tulega.
11Ja nad võtsid kogu saagi ja kõik võetava inimestest ja loomadest
12ning tõid vangid, võetu ja saagi Moosese ja preester Eleasari ja Iisraeli laste koguduse juurde leeri, mis oli Moabi lagendikel Jordani ääres Jeeriko kohal.
13Siis läksid Mooses ja preester Eleasar ja kõik koguduse vürstid neile vastu väljapoole leeri.
14Aga Mooses vihastus väeülemate peale, tuhande- ja sajapealikute peale, kes tulid sõjakäigult.
15Ja Mooses ütles neile: "Kas olete kõik naised jätnud elama?
16Vaata, nemad ju olid, kes Bileami nõu järgi saatsid Iisraeli lapsed Issandale truudust murdma Peori pärast, nõnda et Issanda kogudust tabas nuhtlus.
17Seepärast tapke nüüd kõik poeglapsed, samuti tapke iga naine, kes on meest tunda saanud mehega magades!
18Aga kõik tütarlapsed, kes ei ole õppinud tundma mehega magamist, jätke endile elama!
19Ja te ise lööge leer üles väljapoole leeri seitsmeks päevaks; igaüks, kes on tapnud inimese, ja igaüks, kes on puudutanud mahalöödut, puhastagu ennast kolmandal päeval ja seitsmendal päeval, te ise ja teie vangid!
20Ja puhastage kõik riided, kõik nahkriistad ja kõik asjad, mis on tehtud kitsekarvust, ja kõik puuastjad!"
21Ja preester Eleasar ütles sõjameestele, kes olid käinud sõjas: "See on Seaduse määrus, mille Issand andis Moosesele:
22kuld, hõbe, vask, raud, tina ja seatina,
23kõik, mis kannatab tuld, laske tulest läbi käia, siis on see puhas; ometi tuleb seda veel puhastada puhastusveega, samuti laske veest läbi käia kõik, mis ei kannata tuld!
24Ja seitsmendal päeval peske oma riided, siis olete puhtad, ja pärast seda võite leeri tulla!"Sõjasaagi jaotamine25Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
26"Lugege üle inimestest ja loomadest võetud saak, sina ja preester Eleasar ja koguduse perekondade peamehed,
27ja jaota saak pooleks sõjas käinud sõjameeste ja terve koguduse vahel!
28Siis võta sõjas käinud sõjameestelt andam Issandale, üks hingeline viiesajast, niihästi inimestest kui veistest, eeslitest, lammastest ja kitsedest!
29Võta see nende osapoolest ja anna preester Eleasarile, tõstelõivuks Issandale!
30Ja Iisraeli laste osapoolest võta üks viiekümnest: inimestest, veistest, eeslitest, lammastest ja kitsedest, kõigist loomadest, ja anna need leviitidele, kes toimetavad Issanda elamu teenistust!"
31Ja Mooses ja preester Eleasar tegid, nagu Issand oli Moosest käskinud.
32Ja saak, ülejääk kokkuriisutust, mida sõjamehed olid riisunud, oli: lambaid ja kitsi kuussada seitsekümmend viis tuhat;
33veiseid seitsekümmend kaks tuhat;
34eesleid kuuskümmend üks tuhat;
35ja inimhingi naistest, kes ei olnud tundnud mehega magamist, kõiki kokku kolmkümmend kaks tuhat.
36Pool sellest, sõjas käinute osa, oli: lambaid ja kitsi kolmsada kolmkümmend seitse tuhat viissada;
37andam Issandale lammastest ja kitsedest oli kuussada seitsekümmend viis;
38veiseid oli kolmkümmend kuus tuhat, ja neist andam Issandale: seitsekümmend kaks;
39eesleid oli kolmkümmend tuhat viissada, ja neist andam Issandale: kuuskümmend üks;
40inimhingi oli kuusteist tuhat, ja neist andam Issandale: kolmkümmend kaks hinge.
41Ja Mooses andis Issanda tõstelõivu andami preester Eleasarile, nagu Issand oli Moosest käskinud.
42Ja Iisraeli laste osapool, mille Mooses oli sõjameestelt eraldanud,
43see koguduse osapool oli: lambaid ja kitsi kolmsada kolmkümmend seitse tuhat viissada;
44veiseid kolmkümmend kuus tuhat;
45eesleid kolmkümmend tuhat viissada;
46inimhingi kuusteist tuhat.
47Ja Mooses võttis Iisraeli laste osapoolest, inimestest ja loomadest, ühe viiekümnest ja andis need leviitidele, kes toimetasid Issanda elamu teenistust, nagu Issand oli Moosest käskinud.
48Ja väeülemad, kes olid sõjaväe tuhandete üle, tuhande- ja sajapealikud, astusid Moosese juurde
49ning ütlesid Moosesele: "Su sulased on üle lugenud sõjamehed, kes olid meie käe all, ja meist pole ainsatki vajaka.
50Seepärast me toome Issandale ohvrianniks, mida iga mees on leidnud kuldasjadest: käevõrusid, randmekette, sõrmuseid, kõrvarõngaid ja kaelakeesid, et teha oma hingede eest lepitust Issanda ees."
51Ja Mooses ja preester Eleasar võtsid neilt kulla, kõiksugu valmisasjad.
52Kogu tõstelõivu kulda, mida nad Issandale võtsid igalt tuhandepealikult ja igalt sajapealikult, oli kuusteist tuhat seitsesada viiskümmend seeklit.
53Sõjamehed aga olid riisunud igaüks iseenesele.
54Ja Mooses ja preester Eleasar võtsid kulla tuhande- ja sajapealikuilt ning viisid selle kogudusetelki Iisraeli laste meenutamiseks Issanda ees.
Meile esitatakse väga selged jaotamise reeglid, ning näeme, et Jumalale annavad nii sõjamehed, kui need kes koju lähevad. Väga oluline on tähele panna 2 asja: saak jaotatakse pooleks. Sõjavägi ei saa toimida ilma tagalata ning ka kodu on vaja hoida korda, seda kaitsta, asju ajada.
Saak jagatakse pooleks, aga saagilt antav lõiv on erinev: need kes olid käinud sõjas, pidid vähem andma, ning need kes olid olnud kodus, andma rohkem. Oluline detail saagi jaotamise juures puudutas hingede lunastamist. Näeme, et kõik sõjas käinud mehed tulid eluga tagasi - Iisraelil ei olnud ühtegi kaotatud meest! Ja selletõttu tahtsid nad igamees (sõjapealikud) tuua Jehoovale ohvrianniks, sellest mida nad olid saanud või leidnud. See oli omalaande äramärkimine ning ka tolleaegne komme. See ei ole oma hinge väljaostmine, pigem on see omalaadne lepitus või tänuand.
Kõik annid viidi kogudustelki, Jehoova ette, Iisraeli lastele meenutuseks aga meenutamaks ka neid kes on väljas või lähevad sõtta.
Midjani rahvast oli suhteliselt väga vähe jäänud. Saab rääkida vaid 32 000 naisest (kes ei olnud meest tunda saanud, ülejäänud tapeti), mehi polnud jäänud üldse järele - sisuliselt oli rahvas hävitatud. Ja see oli Jumala poolt tõsine sõnum (kõigile Tema vaenlastele), märkimaks ära tagajärge, mis võib tabada neid, kes Jumala vastu sõdivad. See on hoiatus ka meile, kui hakkame teadlikult Jumala vastu sõdima - me võime riskida omaenese soo ärakaotamisega. Näeme, et suur osa rahvast müüdi orjadeks nende endi maal, tuli keegi teine, kes hakkas valitsema - kes oli saanud Jumala käest uue mandaadi selle maa taastamiseks, uue tegelikkuse loomiseks.
Näeme et terve rahvas on Jumalale alluv - nii nagu nad võitlesid Jumala alluvuses, nii tuli rahvas ka võidu ja kaotuse korral tagasi Jumala juurde. Asjad algasid Jumalaga ja lõppesid Jumalaga ja nii võime öelda et siin saab rääkida ka vaimulikust sõjapidamisest.
Sõjasaagi jaotamisel ei saanud keegi toimida oma suva kohaselt, hoolimata teistest - selle asemel toimub selge aruandmine, (sh ka väeülemad, kellel on ühtlasi ülevaade toimunust).
Meie saame siit õppida, et ükskõik mis olukorras - ka meie peaksime alustama Jumalaga, ning kui oleme seda teinud ning Jumal ona andnud kordamineku, siis tuleb kindlasti ka lõpetada Jumalaga. Meil ei ole luba kordamineku puhul jätte Jumalale tänu ütlemata, Talle austus toomata - vaid seda on hea teha mingisugusel viisil sellega mida meile on kingitud. See on rohkem kui hea komme, on meie vaimulik kohus.
Samamoodi toimib Jaakob tehes Jumalaga vaimuliku lepingu - öeldes - et kui sa mind tagasi tood siia paika - siis sa oled mulle Jumalaks, siis olen ma sulle teenijaks ja maksan kümnist kõigest mida ma saan. See on tema vabatahtlik leping, kus on kümnise mõiste väga selgelt sees (1Ms 28).
Ükskõik kas tegu on kordaläinud pärandiga või ärilepinguga - on kohane anda Jumalale tänu. Ja Jumal ei nõua meilt midagi erilist või ülesaamatut.
Järgigem siis sedagi põhimõtet - et meie käis võiks hästi käia ja õnnistus jääks meiega.
Selle kommentaari autor: Mart Metsala