Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Lõpp on käes!

Esmaspäev, 3. September 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 7:1-27

Iisraeli häving on tulemas
1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2"Ja sina, inimesepoeg, nõnda ütleb Issand Jumal Iisraeli maale: Lõpp! Üle nelja maapiiri tuleb lõpp!
3Nüüd tuleb sulle lõpp, sest ma läkitan oma viha su peale ning mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused!
4Mu silm ei kurvasta sinu pärast ja ma ei anna armu, vaid panen su eluviisid su peale ja su jäledused tulevad su keskele; ja te saate tunda, et mina olen Issand.
5Nõnda ütleb Issand Jumal: Õnnetus! Üksnes õnnetus! Vaata, see tuleb!
6Lõpp tuleb, tuleb lõpp! See saabub sulle! Vaata, see tuleb!
7Järg tuleb sinu kätte, maa elanik! Aeg tuleb, päev on ligidal: jahmatuseks, aga mitte rõõmuhõikeiks mägedel.
8Nüüd varsti ma valan su peale oma tulise viha ja lasen sul tunda oma viha; ma mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused.
9Mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu; su eluviiside kohaselt tasun ma sulle ja su jäledused tulevad su keskele; ja te saate tunda, et mina, Issand, olen see, kes teid lööb.
10Vaata, päev! Vaata, see tuleb! Järg on tulnud, väärus õitseb, ülbus lokkab!
11Vägivald tõuseb õeluse vitsaks; neist ei jää midagi üle, ei nende rikkusest ega nende kärast ega nende ilust.
12Aeg tuleb, päev ligineb! Ostja ärgu rõõmustagu ja müüja ärgu kurvastagu, sest tuline viha tuleb kogu selle rahvahulga peale!
13Jah, müüja ei pääse tagasi müüdu juurde, kui nad ongi veel elus elavate keskel; sest nägemus kogu selle rahvahulga kohta ei pöördu ära ja oma patusse jäädes ei säilita ükski oma elu.
14Puhutakse küll sarve ja seatakse kõik valmis, aga ükski ei lähe sõtta, sest mu tuline viha on kogu selle rahvahulga vastu.
15Väljas on mõõk ning sees on katk ja nälg; kes on väljal, see sureb mõõga läbi, ja kes on linnas, selle sööb nälg ja katk.
16Ja kui neist mõned pääsevad, siis on need mägedel otsekui kudrutavad kuristike tuvid, igaüks nutab oma süü pärast.
17Kõik käed lõtvuvad ja kõik põlved muutuvad nõrgaks.
18Nad rõivastuvad kotiriidesse ja neid katab värin; kõigi nägudel on häbi ja kõigi pead on paljaks pöetud.
19Oma hõbeda nad viskavad tänavaile ja nende kuld on roojane; nende hõbe ja kuld ei päästa neid Issanda vihapäeval, nad ei saa sellega toita oma hinge ega täita oma kõhtu; sest see on saanud neile komistuskiviks süüsse.
20Nad on tarvitanud oma kallisasju uhkuseks ja on neist valmistanud oma jäledad, põlastusväärsed kujud; seepärast ma teen selle kõik neile roojaseks.

“Kartke Issandat, kõik pühad, ja siis pole vaja teil karta midagi muud!” (N. Tate) Too Jumala ette mis iganes see on, mida kardad, tänades, et Tema on su peidupaik kõige ohu ning häda eest.

Emotsioonidetulva ja šoki mõju all olevad inimesed käituvad sageli ebajärjekindlalt või isegi seosetult. Nende kõnet on raske jälgida - kuulda on vaid lühikesi, katkendlikkse fraase mida ikka ja jälle korratakse; segased laused komistavad üksteise otsa.
Pisut sarnaselt kõlab tänane tekst. Juba prohveti väljaütlemine on otsekui mõjustatud sõnumi raskusest,mida prohvetil eneselgi on raske vastu võtta. Samas - vaatamata tõlkes muutumisele, on tänane tekst pigem poeesia kui proosa. Aga isegi proosa kujul seda vaadates on nähtav originaalkeele hajus, korduv ja stakkatolaadne kasutus.
Vaata veelkord salme 2,3,5,6,10,11,26. Neis ja mitmes teises salmis on lühikesed, ilma verbideta lausekatked, mis muudavad kogu lõigu otsekui hingetuks, pidurdamatuks sõnadevooluks. Ka Hesekiel ise on vapustatud oma sõnumi jõulisusest.
Pole ime. Peatükk on Jumala rahvast ootava saatuse osas vaata et süngeim terves Piiblis. Avasalmid teevad puust ja punaselt selgeks, et see on Jumal ise, kes vallandab tolle karistuse ning seekord ei anta absoluutselt mingit armu. Rahva teod on olnud jälestusväärsed - ja Jumal ei säästa neid (seda rõhutatakse korduvalt salmides 3-4, 8-9)
Ülejäänud peatükk aga kirjeldab kohutavaid tagajärgi. Kõigepealt tuleb majanduslik katastroof, mis purustab igasuguse kaubavahetuse ja kogukondliku toimimise (s 10-14). Siis järgneb füüsiline ja psühholoogiline õudus ning selle levides üle maa peab igaüks end ise päästma, kuigi pääseda pole kuhugi. Viimaks aga tuleb sõjaline invasioon, võõrad väed, võõras ja vaenulik jõud pühib üle maa selleks, et tappa, röövida ja pagendada. Ja alles siis pöörduvad inimesed meeleheites Jumala poole (s 26), aga nad on ammu hiljaks jäänud.
Tänane peatükk on ääretult sünge, aga ka kainestav. Järgnevad selgitavad veidi toimunut, viidates jumalateenimise keskmes olnud ebajumalakummardamisele (ptk 8) ning nimetades ka väikese õigete jäägi pääsemist (ptk 9). Käesoleval hetkel aga tuleb meil mõtiskleda Jumalast taganenud rahva üle. Arheoloogilised väljakaevamised osutavad, et hilisemas perioodis oli Juuda kuningriik üle külvatud väikeste nais(jumala)figuuridega, mis ilmeslt olid Ashera, Kaanani viljakusjumalnna kujud.
On ehmatav aduda, kui palju on kaasaja rahvaste keskel (kus enne valitses tugev ja loov kristlik enamus) moraalset kurjust ning materiaalset ebajumalakummardamist.

Kohtumõistmine algab Jumala kojast, Tema perekonnast (1Pt 4:7). Kas sinu elus on alasid, kus oled süüdi tõsiste komrpomisside tegemises?

Selle kommentaari autor: Philip Johnston