Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Nõrkuse müstiline vägi

Esmaspäev, 8. Oktoober 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 9:33-50

Kes on suurim?
33Ja nad tulid Kapernauma. Ja kui nad jõudsid koju, küsis Jeesus neilt: "Mille üle te tee peal arutlesite?"
34Nemad aga jäid vait, sest nad olid teel omavahel arutanud, kes on suurim.
35Ja Jeesus istus maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: "Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!"
36Ja ta võttis ühe lapse, pani nende keskele seisma, kaisutas last ja ütles neile:
37"Kes iganes ühe niisuguse lapse vastu võtab minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid minu Läkitaja."
Kes ei ole vastu, on poolt
38Johannes lausus talle: "Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me püüdsime teda keelata, sest ta ei käi koos meiega."
39Aga Jeesus ütles: "Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti,
40sest kes ei ole meie vastu, on meie poolt.
41Jah, kes iganes annab teile juua kas või karikatäie vett, sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma!
Patustamise ohtlikkusest
42Ja kes iganes eksitab kelle tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks hoopis parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta oleks merre visatud.
43Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle
44[kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu].
45Ja kui su jalg sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna jalutuna ellu kui kahe jalaga olla visatud põrgusse
46[kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu].
47Ja kui su silm sind ajab patustama, kisu ta välja! Sul on parem minna ühe silmaga Jumala riiki kui kahe silmaga olla visatud põrgusse,
48kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu.
49Sest kõiki soolatakse tulega.
50Sool on hea asi. Aga kui sool läheb magedaks, millega te maitsestate seda? Olgu teil soola enestes ja pidage rahu omavahel!"

Issand ma tulen su ette tühjade kätega ja toetun Su tõotusele, et kui ma palun, siis ma saan. Juhi mu jalgu oma sõna järgi, ära luba patul valitseda minu üle (Ps 109:133).

Sellest on ainult umbes nädal, kui jüngrid, ja eriti Peetrus, seisid silmitsi Jeesuse üleskutsega ennastsalgavaks ristikandmiseks. Pole ime, et tema üleskutse vastuseks on ebamugav vaikus (s 33). See, mida John Howard Yoder nimetab "revolutsiooniliseks sõltuvuseks" (John Howard Yoder, The Politics of Jesus, Paternoster, 1992 ), on tõesti ebamugav, see on paradoksaalne ja vastuolus kõigi meie instinktide ja eelistustega. Meile sisse juurdunud soov olla "suurim" võib võtta erinevaid vorme, alates hoolikalt varjatud tunnustusejanust kuni varjamatute ambitsioonideni. On pidev võitlus uskuda, et Jeesuse arusaam, mis on vastandlik meie maailma ettekujutusele suurusest, töötab tegellikult. Tagasi vaadates mõistame, miks Jeesus keeldus oma õiguste nõudmisest, miks lükkas ta tagasi võimupakkumise, mõistame tema lihtsat eluviisi, seda, et tal oli alati aega väikeste, põlatute, naiste ja laste jaoks (s 36, 37, 42). See on Jeesus, kellel "oli Jumalaga sama staatus", kuid kes ei klammerdunud selle eeliste külge (Fl 2:6). Mäletan, et olin pisarateni liigutatud Sõrmuste isanda viimast osa vaadates. Lahingud on möödas ja võimsad rüütlid, kuningad ja kuningannad ühinevad Minas Tirith linna kodanikega, et avaldada kiitust tagasihoidlikele ja üllatunud kääbikutele! Kas niisugune saab olema ka päev, mil Jumal tervitab kodus oma alandlikke võitlejaid?
"Ta ei olnud meie seast ..." (s 38): soov olla eriline, et meie nimesid seostataks suurte ettevõtmistega, on veel üks omadus, mille kohta Jeesus ütleb, et sellel pole kohta uues kuningriigis. Kristuse järgijaile on iseloomulik tagasihoidlik hoolimine. Nad on valmis loobuma isegi oma kaasasündinud tugevuste kasutamisest, kui need põhjustavad kahju "neile väetitele, kes usuvad Kristust" (s 42). Samas pole nende pühendumine kuidagi moodi jahe (s 50).

Me ei ole suutnud mõista Jeesuse õpetust, et tee eneseteostusele läheb läbi enesesalgamise (Richard Foster, Celebration of Discipline, Hodder and Stoughton, 1983). Võta mind vangistusse, Issand, siis ma saan vabaks ... (George Matheson, ülistuslaulude autor, 1842–1906).

Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth