Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kl 2:8-15
Hoiatus eksiõpetajate eest8Vaadake, et keegi teid ei riisuks tarkuseõpetuse ja tühja pettuse abil, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algainetele, ja mitte Kristusele.
9Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult,
10ja teie olete saanud osa tema täiusest, kes on iga valitsuse ja meelevalla pea.
11Temas te olete ka ümber lõigatud kätega tehtamatu ümberlõikamisega, lihaliku ihu äraheitmisega, Kristuse ümberlõikamisega,
12kui teid koos temaga ristimises maha maeti ja ka koos temaga üles äratati usu läbi Jumala väesse, kes tema üles äratas surnuist
13ning teid, kes olite surnud üleastumistes ja oma ihu ümberlõikamatuses - teid on Jumal koos Kristusega elavaks teinud, andestades meile kõik üleastumised,
14kustutades ära meie võlakirja koos määrustega, mis olid meie vastu, ning selle on ta kõrvaldanud, naelutades selle risti külge.
15Jumal on paljastanud valitsused ja meelevallad, häbistanud neid avalikult, võidutsedes nende üle Kristuses.
Paulus tuletab meelde, et peame olema juurdunud Kristusesse ning kasvama usus, kui soovime, et head algused suubuksid rikkalikku lõikusesse. Lõikus loob vajaduse tänamiseks. Ning kõik mida Jumalale anda saame - ongi tänulikkus; sest isegi oma tänulikkuse väljendamise vahendid oleme ju saanud Tema käest (1Aj 29:10-14).
Need esmased viljad mida Jumalale anname, kümnis ning sõnad mida välja ütleme - on tänulikkuse väljendamise vahendid. Aga selleks, et saaksime Jumalale anda tõesti kogu südamest tulevat tänu, peame pidevalt kasvama. Kristlik elu on kasvuprotsess, mitte stagnatsioon ja selle eesmärk on täiusele jõudmine. Kindlasti õhutas ka Jeesus meid kasvamisele, öeldes “Olge täiuslikud nagu teie taevane Isa on täiuslik” (Mt 5:48) Tõelise jüngri tunnuseks on nälg täiuse järele ning valmidus maksta selle hinda.
Läbi terve kolossa kirja keskendub Paulus kõikumatult Jeesuses avalduvale täiusele (s 9).
Jääda Jeesusesse tähendab elada selles täiuse sfääris mis suubub vaimulikku viljakusse.
Me muutume viljakandvaiks, kooskõlas Jumala eesmärkidega meie jaoks siis - kui meie juured on kinnitatud Temasse (Jh15:1-6). Paulus ei hõlju siin vaimsete abstraktsioonide sfääris vaid jääb silmitsi elu reaalsusega. Sellest ka tema rõhuasetus: “Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult,”(s 9).
Kui meie ees on käegakatsutavad usuviljad, pole võimalik end välja vabandada, ütleb Paulus, lastes end orjastada “ tarkuseõpetuse ja tühja pettuse abil (s 8). Evangeeliumi keskne sõnum on, et Jumal on meid taas elavaiks teinud, naelutades meie patud ristipuule Kolgatal (s 13-15). See tõde ning mitte mingi muu moodne mõttevool, peaks olema meie usu ja elu nurgakivi. Tuleb olla ettevaatlik kõikide selliste ideede suhtes, mis viivad meie tähelepanu kõrvale “Kristuseslt Jeesuselt ning temalt kui ristilöödult” (1Kr 2:2).
Selle kommentaari autor: Valson Thampu