Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Sügavusest

Reede, 28. Veebruar 2014

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 13:1-18

Nägemus kahest metsalisest
1Ma nägin merest üles tulevat metsalist, kellel oli seitse pead ja kümme sarve, ning ta sarvede peal kümme peaehet, ning ta peade peal olid jumalateotuse nimed.
2Ja metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane ning ta jalad olid otsekui karul ning ta suu oli nagu lõvi suu. Lohe andis temale oma väe ja oma trooni ja suure meelevalla.
3Üks ta peadest oli nagu surmavalt haavatud, ent tema surmahaav paranes.Kogu ilmamaa oli imestunud, käies metsalise järel,
4ning nad kummardasid lohet, et ta metsalisele oli andnud meelevalla, ning nad kummardasid metsalist ja ütlesid: "Kes on metsalise sarnane ja kes suudab temaga sõdida?"
5Talle anti suu rääkida suuri asju ja teotada Jumalat ning talle anti meelevald tegutseda nelikümmend ja kaks kuud.
6Ja ta avas oma suu Jumala teotamiseks, et teotada tema nime ja tema telki - neid, kes viibivad taevas.
7Talle anti voli pidada sõda pühadega ja neid võita, ning talle anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja paganahõimu üle.
8Teda hakkasid kummardama kõik, kes ilmamaal elavad, kelle nime ei ole maailma rajamisest saadik kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse.
9Kui kellelgi on kõrv, siis ta kuulgu!
10Kui keegi peab vangipõlve minema, siis vangipõlve ta läheb. Kui keegi peab tapetama mõõgaga, siis mõõgaga ta tapetakse.
Siin olgu pühadel kannatlikkust ja usku!

11Ma nägin maast üles tulevat teist metsalist, sel oli kaks sarve otsekui tallel ning ta rääkis nagu lohe.
12Ta tegi kõik esimese metsalise meelevallaga tema ees ning ta tegi, et ilmamaa ja need, kes seal elavad, kummardaksid esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud.
13Ja ta tegi suuri tunnustähti, nõnda et ta lasi ka tule taevast maa peale maha tulla inimeste silme ees,
14ning ta eksitas ilmamaa elanikke tunnustähtedega, mis talle oli antud teha metsalise ees, käskides ilmamaa elanikke teha kuju metsalisele, kellel oli mõõgahaav ning kes oli tõusnud ellu.
15Talle anti meelevald anda vaimu metsalise kujule, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et tapetaks igaüks, kes ei kummarda metsalise kuju.
16Ja ta tegi, et kõik - pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad - võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette,
17ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv.
18Siin olgu tarkust! Kellel on mõistust, see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv, ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.

“Julgust vend! Ära komista / kuigi rada võib olla pime kui öö; / alandlike teed valgustab täht: / “Usalda Jumalat ning tee õigust”. ( Norman Macleod, 1812–72 Rooma keiser ad 81–96)

Tänases tekstis kohtame lohe liitlasi, merest tulevat metsalist. Tema esmasest kirjeldusest on selge, et sellel metsalisel on sarnane välimus kui lohel 12.peatükis ning ta omab väge mis on talle edasi antud. Meri - rahutu ning hirmutav, on läbi aegade olnud juutide jaoks ohtlik ja võõras paik. Johannese jaoks on see Rooma imperialismi võrdkuju, mis oli totalitaarne, näiliselt  võitmatu ning kasvavalt kummardamisobjektiks tõusev. 7 pead võivad olla seitse Rooma kõrgendikku ja/või  seitse imperaatorit. Hirmuäratavad, leopardi, lõvi ja karu sarnased omadused põimuvad üheks, näitamaks isiku võimu - on needsamad, mida nägi ka Taaniel. Sügavam tõde on aga see, et merest tulnud metsaline esindab ka kõike seda, mida kuradi käsilastena toimivad, jumalatud poliitikud saadavad korda igal ajastul.

Kolmandas salmis olev surma ning ülestõusmise paroodia, võis tolleaegsetele lugejatele meelde tuletada müüti keiser Nerost, kes 68. aastal tegi enesetapu, kuid kellest usuti, et ta tegelikult jäi ellu. Ja mõnes mõttes see nii oligi, kui tema järglane, keiser Domitianus jätkas Nero poliitikat. Kui sageli on üks mahavõetud türann asendatud lihtsalt teisega, kes enamasti on veelgi hullem! Metsalisel on deemonlikud, taastumisvõimed -ning tajume siin ühtlasi kirjeldust riikliku võimu kasutamisest ja kuritarvitamisest, eriti aga Koguduse vastu.

Ajaloost võime ikka ja jälle näha sama stsenaariumit ja seda isegi viimasel sajandil, mil on riike, kes oma kodanikelt nõuavad ühtset kuulekust ning kummardamist. Ning paljud alistuvad sellele. Domitianus nõudis, et inimesed peavad teda kõnetama kui issandat jumalat - ometi on Kogudus kutsutud ustavaks jääma Kristusele, taludes kannatlikult ka kompromissidest keeldumise tagajärgi.

42 kuud või 3,5 aastat või 1260 päeva - märgivad kõik sama pikka perioodi, nimelt Koguduse aega.

 
Kristlased on kutsutud balansseerima kitsal serval legitiimse riigivõimu nõuete ning selle punkti vahel, kus enam ei saa teha kompromisse selles, mis kuulub ainuüksi Kristusele. Ole valvel ning palveta!

Selle kommentaari autor: Colin Sinclair